Riigi maastikuomadused on eriti soodsad ulatusliku jõesüsteemi arendamiseks. Enamik Rootsi jõgesid teeb teed kitsaste orgude kaudu. Lisaks katkevad hoovused väga sageli uhke koskedega.
Viskani jõgi
Jõesäng läbib Rootsi lõunaosa. Jõekanali kogupikkus on 142 kilomeetrit. Viskani allikas on Tolkevani järve veed, mis asuvad Vastra Gotalandi maakonna territooriumil. Vool kulgeb ka mööda Hallandi Leenat, kus asub jõesuu, Kattegati väin. Suurim linn Viscani kallastel on Boros.
Gyota-Elvi jõgi
Geograafiliselt asub kanal riigi lõunaosas. Jõgi on väga väike - vaid 95 kilomeetrit. Jõe allikas on Venerni järv. Seejärel ületab Goeta Elv riigi edela suunas ja lõpeb Kattegati lahe vetes. Ülemjooks on mägine ja seda on palju koskedest ja kärestikest. Aga alumises osas on jõgi laevatatav.
Dalelveni jõgi
Dalelven asub geograafiliselt riigi keskosas ja kulgeb mööda järgmisi füüse: Dalarn; Gavleborg; Uppsala; Vestmanland (territooriumi looduslik piir). See suubub Botnia lahe vetesse (Läänemeri).
Dalelveni moodustab kahe jõe ühinemine: Österdalelven ja Westerdalelven (liitumiskoht asub Jurose küla lähedal). Jõekanali kogupikkus on 220 kilomeetrit.
Yide-Elvi jõgi
See on jõgi, mis pärineb Gransjoni järvest ja suubub Botnia lahe vetesse. Jõe kogupikkus on 225 kilomeetrit. Jõe kulg moodustab koguni kümme juga. Ja kõrgeim langeb 25 meetri kõrguselt.
Kalikselveni jõgi
Jõgi voolab läbi Norrbotteni maakonna. Kalikselven asub Rootsi põhjaosas ja on seetõttu novembrist maini jääga kaetud.
Jõekanali kogupikkus on 450 kilomeetrit. Jõe allikas on Knebnekaise mägedes. Seejärel võtab jõgi idasuuna ja lõpetab oma reisi ohutult, suubudes Botnia lahte. Jõe ülemjooks on rikas järvede ja koskede poolest.
Clarelveni jõgi
Jõe allikaks on Rugeni piirijärv (Rootsi ja Norra piir). Seejärel tormab jõgi Norra Femeni järve äärde, läbib selle ja satub taas Rootsi territooriumile. Kuni eelmise sajandi üheksakümnendate alguseni kasutati puidu parvetamiseks Karelven-Göta-Elvi süsteemi.
Umeelveni jõgi
See asub riigi keskosas ja on 460 kilomeetri pikkune. Umeelveni allikas on Everumani järv. Jõgi voolab traditsiooniliselt Botnia lahe vetesse.
Ülemjooks on kärestik, see moodustab jugasid, samuti arvukalt järvi. Suurim vasakpoolne lisajõgi, Vindel-Elven, jääb Umeelvenist (445 kilomeetrit) vaid veidi alla. Jõgi külmub ja jääb jää alla novembrist maini. Umeelveni voolu tugevust kasutavad mitmed hüdroelektrijaamad.
