Mozarti maja (Mozarthaus) kirjeldus ja fotod - Austria: St. Gilgen

Sisukord:

Mozarti maja (Mozarthaus) kirjeldus ja fotod - Austria: St. Gilgen
Mozarti maja (Mozarthaus) kirjeldus ja fotod - Austria: St. Gilgen

Video: Mozarti maja (Mozarthaus) kirjeldus ja fotod - Austria: St. Gilgen

Video: Mozarti maja (Mozarthaus) kirjeldus ja fotod - Austria: St. Gilgen
Video: Genetic Engineering Will Change Everything Forever – CRISPR 2024, Mai
Anonim
Mozarti maja
Mozarti maja

Atraktsiooni kirjeldus

Võib -olla on St. Gilgeni linna peamine vaatamisväärsus Mozarti ema maja. Selle hoone omandasid kuulsa helilooja vanavanemad. Mozarti vanaisa oli St. Gilgenis väga lugupeetud inimene. Ta töötas kohtunikuna. Mozart ise ei tulnud sellesse linna kunagi, mis ei takista kohalikel tema mainet jõudumööda ära kasutada.

Huvitaval kombel elas tema vanem õde, keda kõik kutsusid Nannerliks, mõnda aega St. Gilgenis. Tema abikaasa oli pärit St. Gilgenist. Ta okupeeris Pertley mõisa. Mozarti õde Anna Maria elas St Gilgenis kuni abikaasa surmani 26. veebruaril 1801. aastal. Pärast seda lahkus ta Salzburgi.

Mozarti maja, kus praegu asub muuseum, mainiti esmakordselt kirjalikes dokumentides aastast 1569. 1691. aastal asus siia elama ringkonnakohus, kus elas tulevase helilooja vanaisa Wolfgang Niklas Perthl. Aastatel 1718-1720 parandas ja ehitas ta selle hoone oma kuludega ümber. Praeguse Mozarti häärberi kujundas arhitekt Sebastian Stumpfegger. Sissepääsuportaali kohal olevat vappi kaunistab kuupäev "1720" ja mälestuskiri.

Püha Gilgeni seos Mozarti perekonnaga unustati 19. sajandil. 1905. aastal avastas kohtunik Anton Matzig oma maja pööningult vanad dokumendid, millest järeldus, et peaaegu kaks sajandit tagasi elasid siin kuulsa helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti sugulased. Seejärel tellis Matzig Viini skulptor Jacob Gruberile mälestustahvli, millel näete pilte Mozarti emast ja õest. See tahvel pandi Mozarti maja fassaadile 16. augustil 1906 ja on seal tänaseni.

Alates 2005. aastast kuulub Mozarti häärber St. Gilgeni kultuuriliidule ja 2007. aastal kuulutati see riiklikuks arhitektuurimälestiseks.

Foto

Soovitan: