Atraktsiooni kirjeldus
Fikuzza on üks suurimaid looduskaitsealasid Sitsiilia lääneosas Palermost lõuna pool asuvates mägedes, kus asub endine samanimeline kuninglik jahiresidents.
Kahe Sitsiilia kuningriigi valitseja Ferdinando I oli oma valitsemisaastatel kaks korda sunnitud lahkuma Napoli paleest ja asuma elama Palermosse: esimest korda vabariikliku revolutsiooni ajal 18. sajandi lõpus ja seejärel paar aastat hiljem, enamiku Lõuna -Itaalia prantslaste okupatsiooni ajal. Ferdinando armastas võimu, kuid tundus, et ta armastab jahti veelgi enam.
Kuningas tegi arhitekt Giuseppe Venanzio Marvuglierile ülesandeks kavandada Palermo lähistele kaks kuninglikku residentsi, millest igaüks pidi asuma jahimaade territooriumil. Üks neist elukohtadest oli Hiina palee, mis oli ehitatud Hiina renessansi stiilis just Palermo lähedal. Kuid jahimaja Ficuzzas ehitati lihtsamas, võib isegi öelda, sparta stiilis, kuid klassikalise baroki elementidega, mis on iseloomulikud tolleaegsetele Inglise maamõisatele. Majas oli veinikelder ja salajane väljapääs, mida kuningas sai kasutada vajadusel oma vara märkamata jätta. Fikuzza ehitamiseks kasutati kohalikku kivi. Britid, kes pidasid Sitsiilias tuhandeid sõjaväelasi, mõjutasid kahtlemata palee arhitektuurilist kujundust, vähemalt kultuuriliselt. Briti ohvitserid armastasid Fikuzza maadel jahti pidada: nende saagiks said metssead, hundid, jänesed, küülikud, röövlinnud ja metskassid.
Täna on see tohutu kaitseala avalikkusele avatud vaid osaliselt (õnneks on turistidel paleesse juurdepääs lubatud). Siin näete ka kunstlikku järve, mida toidab Frattina jõe vesi, mida kasutatakse Palermo veega varustamiseks. Rocca Bussambra mägipiirkonda ümbritsevad suured metsad, kust avaneb vaade kaitsealale.
Nüüd on Fikuzza territoorium heades kätes, kuigi kuni viimase ajani ähvardas selle loodusvarasid tõsine oht looduslike ökosüsteemide hävitamise ja metsade hävitamise tõttu. Palee ise oli vandaalide poolt oluliselt kahjustatud ja rüüstatud. Lisaks kohalikele marodööridele jätsid oma jälje ka Saksa väed, kes tegutsesid siin 1942. aastal ja jätsid Fikuzzu kahetsusväärsesse olukorda. Viimastel aastatel on püütud taastada 19. sajandil kaitsealal õitsenud loomastikku, eelkõige metssigade, jäneste ja röövlindude populatsioone. Õnneks krooniti neid katseid eduga ning täna on Fikuzza tasapisi taastamas oma endist mitmekesisust ja looduslikku ilu.
