Atraktsiooni kirjeldus
Chapelle paviljon ilmus Aleksandri parki aastatel 1825–1828. Nimi "Chapelle" pärineb prantsuse keelest. "Chapelle" - "kabel". Paviljon on valmistatud gooti stiilis kabeli (kabeli) kujul, mis on aja jooksul hävitatud.
Selle paviljoni ehitamine algas keiser Aleksandri ajal. Projekti autor on A. A. Menelas. Chapelle hakati ehitama endise Menagerie kohale. Selle ehitamise ajal kasutati osa Lusthausi seintest. Paviljon kujutab plaanis kahte ruudukujulist torni (üks neist näib olevat täielikult "kokku varisenud") ja neid ühendavaid kaari. Lantsetiportaalid-sissepääsud lõikavad läbi seinte alt ja ülemised astmed suured lantsett-aknad. Värvilised piibliteemalised vitraažaknad kajastavad Chapelle'i gooti antiikaega. Arhitekti plaani kohaselt valgustas vitraažakendest läbi tungiv valgus sisemust kummitusliku värelemisega võlvide aluses seisvate inglite figuuridega. Need arvud tegi V. I. Demut-Malinovski.
Üks tornidest on valmistatud varemete kujul, teine nurkades on töödeldud gooti tugipostidega. See lõpeb kaldkatusega, millel on teravad tornid ja tornid. Kesktorni kaunistab kukeseene tuulelipp. Seda on näha puudest kaugel. Terrassile viis trepp ja kunstvareme seinad, mis on säilinud tänapäevani. Selle peal saate ronida kabeli sisse. Kabeli võlvi on maalinud kunstnik V. Dadonov, seinad on helerohelised.
Chapelle ehitati selleks, et sinna paigaldada Kristuse marmorkuju, mille Maria Feodorovna omandas kuulsa skulptori Danneckerilt. Alguses oli plaanis see paigaldada ühte Moskva kirikusse, kuid seda ei juhtunud ja seejärel kingiti kuju Aleksander I -le. Legendi kohaselt nägi Danneker kord unes Päästjat ja sellest ajast alates on see pilt hõivanud oma kujutlusvõimet sellisel määral, et skulptor hakkas arvama, et Kristus ise ajendab teda kuju kallal töötama. Ja pärast pikka mõtlemist vormis ta jumaliku kuju.
Kui kuju oli veel mudelis, tõi skulptor seitsmeaastase lapse oma töökotta ja küsis, mis kuju see on. Laps vastas, et see on Päästja. Skulptor kallistas last rõõmsalt. Ta mõistis, et liigub õiges suunas ja tema kunstiline idee on arusaadav isegi lastele.
Esimene skulptuuri visand tehti 1816. aastal, kuid kuju valmis alles 1824. aastal. Päästja Kristuse skulptuuripilt on täis kurbust ja jumalikku armu. Päästja keha on kaetud riietega, mis langevad maalilistesse pikkadesse voldidesse. Ta hoiab ühte kätt südame peal, teine on sirutatud. Skulptuuri kallal töötades luges Dannecker pidevalt Piiblit ja evangeeliumi ning ainult Pühakiri andis talle Kristuse kuju iseloomuliku joone, hakkas ta kohe oma loomingut parandama. Danneckeri looming kannab lisaks kunsti ilule ka vagaduse pitserit.
Päästja kuju seisis kabeli lõunaseina ääres, granulaarsest punasest graniidist nelinurksel postamendil, mis oli suunatud põhja poole. Päästja oli nikerdatud ühest tükist valgest marmorist. Päästja pilk on suunatud vaatajale. Päästja jalge all on kiri: "Reg me ad Patrem". Väidetavalt pidasid kabelit vabamüürlased väga lugu. Vanade ajastute sõnul võis öösel kohata müstikuid ja vabamüürlasi, kes palvetasid või seisid tundide kaupa vaimses meditatsioonis.
Sõja ajal kadusid vitraažaknad ja kellamäng. Kogu allee paviljoni väravate ees kaevandati. Hoone praktiliselt kannatada ei saanud, katuse ühelt küljelt rebiti maha vaid osa raudplekke ja kahelt tornilt võeti maha pudelid. Torni pööningul asus Saksa vaatluspost, värava kohal asuvalt platvormilt roniti sinna sinine trepp. Torni alumises ruumis asus tall. Tänapäeval on Chapelle'i hoone mothballed objekt, kuna see kujutab endast ohtu elule.
