Atraktsiooni kirjeldus
Üks Kopenhaageni olulisi ajaloolisi vaatamisväärsusi on Slotsholmeni saarel asuv Christiansborgi kuninglik palee. Lossi rajajaks oli 1167. aastal piiskop Absalon, kes on ka Kopenhaageni enda asutaja. 1249. aastal okupeeris ja põletas lossi Lübecki armee, kellega Taani pidas kaubandussõdu. Aja jooksul Kopenhaageni loss taastati, kuid 1369. aastal põletas Hansa Liidu armee selle uuesti maha.
Kristlane VI valitsemisajal ehitati varemetele barokkstiilis Christiansborgi palee. Ehitustööd viidi lõpule 1745. 1794. aastal põles loss uuesti maha. Algas Christiansborgi teine ehitus ja kogu kuninglik perekond kolis Amalienborgi. Arhitekt Hansen kutsuti lossi taastama ja uus ehitus algas ranges prantsuse klassitsismi stiilis. 1828. aastal lõpetati Christiansborgi ehitus. Frederick VI perekond aga ei tahtnud elukohta kolida, sinna paigutati Taani parlament ja nad kasutasid lossi ka vastuvõttudeks. Aastatel 1852–1863 elas monarh Frederick VII Christiansborgis, 1884. aastal põles loss maha.
Kolmas ja viimane lossi arhitekt oli Thorvald Jogenson, kes ehitas selle aastatel 1907-1928 neobarokkstiilis. Katus oli algselt plaaditud, kuid 1938. aastal muudeti see vaskplekkideks. Lossi tornikiivril on tuulelipp kahe krooni kujul. Skulptor Karl Nilssoni väljakul asunud Christian IX ratsakuju kujunes lossile imeliseks täienduseks. Ehituse käigus leiti piiskop Absaloni lossi müüritise fragmente.
Praegu asuvad lossis kuninglik residents, kuninglik raamatukogu, Taani parlament, ülemkohus ja peaministri büroo. Ülejäänud lossis asub muuseum.
