Atraktsiooni kirjeldus
Püha Konstantinus ja Helena kirik asub Pihkva idaosas, Tsarevskaja Slobodas, Pihkva jõe paremal kaldal. Otse kiriku juurde viiva tee vasakul küljel on plaadist poolringikujuline varemed. Kui uskuda kohalikku legendi, siis just selles kohas asus varem püha Anastasia auks kabel, mis oli püstitatud palju varem kui kirik ise. Legendi järgi ilmus püha Anastasia ühele asula elanikule ja käskis säilitada oma kabeli jäänused, vastasel juhul tabab asulat kohutav tulekahju. 1911. aastal taastati kabel salajase heategija toel.
Otsustades ühe ikooni pealdise järgi, ehitati Constantinus ja Helena kirik 1681. aastal. Legendi järgi viis prints Dovmont süles ikonostaasi kirikusse, mis oli varem olnud Rybinski värava lähedal Nikitinskaja kirikus. Kuid sellist arvamust ei saa teabepuuduse tõttu millegagi kinnitada. Tõenäoliselt oli 13. sajandil Konstantin-Eleninskaja kiriku kohas puukirik.
Esimene kiriku kirjeldus pärineb aastast 1763. Sel ajal kirjeldatakse kirikut kui kivi, mille pea on kaetud lauaga ja polsterdatud kaaludega. Seejärel oli Constantinus-Eleninsky templis neljaastmeline tyablo ikonostaas ja templi kellatorn oli kivist koos paari väikese kellaga. 1764.
Alates 1814. aastast määrati Konstantinuse ja Helena tempel Dmitrievskaja kirikule ning 1858. aastal Misharina Gora asuvale Jaani teoloogilisele kirikule. 18. sajandiks ja 19. sajandi alguseks pühitseti sooja lõunakäigu kõrval asuv lisa märter Blasiuse auks. Varem olemasoleva lagunenud pea asemel, millel kaalud on täielikult lagunenud ja selle sisemised põhikomponendid mädanenud, valmistati uus, osaliselt kopeerides eelmise välimust. 1862. aastal kaeti tempel planguga, külgmine tempel plekist ja pea polstriga. Millal kaheksaviiluline katus neljakandiliseks katuseks muudeti, on siiani teadmata.
Constantinus ja Helena kirik on kolme apsiga nelja sambaga tempel, millel on määratlevad struktuurid, tõstetud toetavad väikesed kaared. Kiriku nelikul on terve kujundusomaduste kompleks: lõunaküljel asuv apse ei teeninud mitte diakonina, vaid iseseisva troonina; apssi sisemine osa on plaanilt ristkülikukujuline; idaküljel on kolm nišši, millest üks, kesklinnas, on sisestatud seina kivist ristiga ja kaks, mis asuvad külgedel, esindavad diakonit ja altarit. Keskmise trooni kohal avaneb piluga aken. Apsi kattumine tehakse gofreeritud võlvina, mis asub koori tasemel. Läänepoolsed sambad on ümmargused ja idapoolsed on ümarad ja teised ruudukujulised. Ühele sambale vastav püloon on ümardatud nagu sammas. Edelaosas on kõrvuti vana kiriku ukseavaga kirik. Nelinurga lääne-, põhja- ja lõunaseinas on kolm ukseava. Põhjamüüris tehtud avaus viitab sellele, et siin oli varem eeskoda, millest annavad tunnistust kaks aknaavaga ühendatud tera.
Kiriku fassaadid on nelja teraga jagatud mitmeks osaks. Trummel on neli piluga akent ja seda kaunistab geomeetriline ornament, mis koosneb paarist äärekivireast; karniis koosneb arkaadist vööst, mis on vooderdatud tavaliste keraamiliste plaatidega. Apsi on kaunistatud geomeetriliste mustrite ja rullmustritega. Lõunakäiguga narthexil on lamekatused, mis ehitati 19. sajandil.
Nüüd on Konstantinus ja Helena kirik vabariikliku tähtsusega arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Hetkel on kogudus aktiivne.
