Atraktsiooni kirjeldus
Ahvenamaa muuseum Marienhamnis võimaldab külastajatel tutvuda saarte ajaloo ja etnograafiaga. Püsiekspositsioon on jagatud 8 temaatilisse sektsiooni: jaht ja kalapüük, põllumajandus, ühiskond, inimesed, meri, linn, sõda, autonoomia.
Saal "Jaht ja kalapüük" viib teid tagasi kivi- ja pronksiaega, kui umbes 6000 aastat tagasi saabusid esimesed inimesed Rootsi ranniku idaosast Ahvenamaale. Ja 1500 aastat hiljem tõi teine immigrantide laine siia kultuuri Norra lääneosast. Ahvenamaa muuseum Marienhamnis võimaldab külastajatel tutvuda saarte ajaloo ja etnograafiaga. Püsinäitus on jagatud kaheksaks temaatiliseks osaks: jaht ja kalapüük, põllumajandus, ühiskond, inimesed, meri, linn, sõda, autonoomia. "Jahi ja kalapüügi" saal viib teid kivi- ja pronksiaega, mil Aland oli umbes 6000 aastaid tagasi saabusid idast esimesed inimesed Rootsi rannikule. Ja 1500 aastat hiljem tõi teine immigrantide laine siia kultuuri Norra lääneosast.
Põllumajanduse jälgi on saarestikus leitud juba kiviaja lõpust saadik. Viikingiajast on säilinud üle 380 matuse. Talud olid reeglina hajutatud üle saarte ja neid ei kogutud küladesse. Ahvenamaa rannikukliimat iseloomustavad pehmed talved, varakevad, soe suvi ja sügis. Lubjarikkad mullad ja viljakas savi aitasid kaasa põllumajanduse arengule.
Seltsi ekspositsioon räägib loo sellest, kuidas vana Skandinaavia paganlus asendati kristlusega. Puidust kirikud asendati kivikonstruktsioonidega. Iidsetel kaubateedel püstitati meremeestele väikesed kabelid. Sajandite jooksul on kiriku institutsioon muutunud ning suur austus vaimulike vastu ja range distsipliin on jäänud muutumatuks.
Keskajal oli Ahvenamaa isevalitsev provints, mille kõrgeim võim oli Saltviki maakonnakogu. Aastal esitati ballaade, dittisid, tantse, hällilaule, mis olid lahutamatu osa Alandi saarte elanike elust. iga maja ilma eranditeta ja põlvest põlve edasi. Samuti olid tavalised suured pulmad, mida tähistati 3-4 päeva. Kohalike elanike peamine muusikariist oli viiul. Accordional sai populaarseks alles pärast Esimest maailmasõda.
Meri on Allandi saarte elus alati olulist rolli mänginud. Püük ja laevandus on enamiku ahvenamaalaste jaoks endiselt peamised tööstusharud. Turism saarestikul hakkas arenema alles 19. sajandi lõpus, kui avati esimene spaasanatoorium. Seoses Esimese maailmasõja puhkemisega jäi see turismitüüp aga siin pöördumatult kaduma.
Esimene maailmasõda tähistas Ahvenamaal autonoomia algust. Kohalikud aktivistid pooldasid saarestiku liitmist Rootsiga, kuid 1921. Rahvasteliit otsustas, et saared kuuluvad Soomele, kuid andis saartele õiguse laiale autonoomiale, rootsi keele kaitsele ja demilitariseerimisele. Muuseumisse pääseb tasuta oktoobrist aprillini, samuti rahvusvahelisel muuseumipäeval, mais 18 ja autonoomiapäeval, 9. juunil.
