Cabo Verde Vabariigi riigilipp heisati esmakordselt ametlikult 1992. aasta septembris, kui riik asus demokraatliku arengu teele.
Cabo Verde lipu kirjeldus ja proportsioonid
Cabo Verde lipul on klassikaline ristkülikukujuline kuju. Selle proportsioonid pole aga enamiku iseseisvate maailmariikide lippudele päris tüüpilised. Lipu pikkuse ja laiuse suhet saab väljendada suhtena 17:10. Cabo Verde lippu saab kasutada mis tahes otstarbel maal või vees. Seda võivad tõstatada osariigi kodanikud ja ametnikud. Lippu kasutavad riigi maaväed ja selle merevägi. Cabo Verde riigilipp lehvib era- ja riigilaevade mastidel ning kaubalaevastiku laevadel.
Cabo Verde lipp on sügavsinine riie, mis on õhukeste triipude rühmaga horisontaalselt jagatud kaheks ebavõrdseks osaks. Rühma keskel on erkpunane õhuke triip ning selle kohal ja all on sama laiusega valged triibud. Riide vasakus pooles on ringis kümme kuldset viieharulist tähte. Ringjoone keskpunkt asub lipu punasel triibul. Ringi raadius võrdub neljandikuga lipuristküliku laiusest.
Punaste ja valgete triipude rühma kogulaius on veerand Cabo Verde lipu laiusest. Sama summa hõivab alumine sinine osa. Ülemise sinise välja laius on võrdne poolega kogu paneeli laiusest.
Cabo Verde lipu sinised väljad sümboliseerivad Atlandi ookeani vett, milles "triivivad" Cabo Verde saared, millel osariik asub. Sinine on taeva värv troopilises riigis. Punane triip Cabo Verde lipul on austusavaldus saarlaste kangekaelsele ja püsivale meeleolule ning valged sümboliseerivad rahu, mille poole inimesed püüdlevad. Cabo Verde asustatud saarte arvu järgi on lipp tähistatud tähtede arvuga, mis on ringiga ühendatud üheks osariigiks.
Cabo Verde lipu ajalugu
Olles 15. sajandist Portugali koloonia, elas Cabo Verde saared kuberneri lipu all. Kahekümnenda sajandi keskel lakkas koloonia olemasolu riigi elanikele ja saartel arenes välja iseseisvusliikumine. Vabadusvõitlust juhtinud partei PAIGK kasutas lipuna kolmevärvilist punakas-kollakasrohelist riiet, millel oli lipuvardas must viieharuline täht. Lipu värvid sümboliseerisid patriootide poolt voolanud verd, iha materiaalse rikkuse ja lootuse järele. Must täht oli kõigi Aafrika mandri rahvaste ühtsuse sümbol.
1974. aastal sai sellest lipust taasiseseisvunud Guinea-Bissau osariigi sümbol. Portugal tunnistas paar kuud hiljem Cabo Verde autonoomiat ja 5. juulil 1975 kuulutati riik iseseisvaks.
Esimene suveräänse riigi lipp oli riie, mille vasakul küljel, vertikaalsel punasel väljal, oli viieharuline must täht, mida ümbritses pärg roheliste maisivarte ja küpsete mullidega. pärja alus oli kollane merekarp. 1992. aastal asendas uus lipp lipuvardades vana ja tänaseni toimib see muutmata kujul riigilipuna.
