Sudaani riigilipp kinnitati ametlikult mais 1970, kui riik nimetati ümber Sudaani Demokraatlikuks Vabariigiks. 1985. aastal sai osariik tuntuks Sudaani Vabariigina, kuid lipp jäi muutumatuks.
Sudaani lipu kirjeldus ja proportsioonid
Sudaani lipu ristkülikukujuline kuju on tüüpiline peaaegu kõigi sõltumatute maailmariikide lippudele. See on paneel, mille pikkus on kaks korda laiem ja on sellega seotud suhte 2: 1 järgi.
Sudaani lipul on ülalt alla kolm võrdse laiusega horisontaalset riba, punane, valge ja must. Sudaani lipuvarda küljelt lõigatakse riide korpusesse umbes veerandi pikkusest tumeroheline võrdkülgne kolmnurk. Sudaani lipuvärvid on tüüpilised Pan-Araabia suurriikidele ja on ka teiste piirkonna osariikide lippudel.
Sudaani riigi sümboli punane väli meenutab võitlust riigi suveräänsete õiguste eest ja verd, mida patrioodid andsid iseseisvuslahingutes. Valge triip sümboliseerib traditsiooniliselt inimeste rahumeelseid püüdlusi ja nende soovi võrdse partnerluse järele teiste riikidega. Lipu must osa tähistab Sudaani osariiki, mille nimi on araabia keelest tõlgitud kui “mustade riik”. Kolmnurkne roheline saar on austusavaldus islamile, mida tunnistab absoluutne enamus Sudaani elanikkonnast. Sudaani lipu roheline väli tähendab ka põllumajandustraditsioone, millel on selles riigis pikad juured.
Sudaani lipu neli värvi on ka riigi vapil. Must sekretärilind valgel taustal hoiab rinnal punast kilpi ja toetub roheliselt kirjutatud riigi nimele. Vapi ülaosas on valge lint, mille moto on osariigi roheline araabia kiri.
Sudaani lipu ajalugu
Esialgu peeti Sudaani lippu sinakaskollase-rohelise värvi riideks, mis võeti ametlikult vastu 1956. aasta jaanuaris. Just siis saavutas riik iseseisvuse ning britid ja selle optilised riigid lahkusid sellest ning tõmbasid oma väed tagasi.
Eelmisel lipul sümboliseeris ülemine sinine väli Aafrika peamist jõge - Niilust ja selle tähtsust Sudaani rahva elus. Kollane triip tähendas Sudaani kõrbete liiva, mis katab suurema osa riigist. Endise Sudaani lipu roheline osa meenutas viljakat maad, millel elanikud tegelesid põllumajandusega.