Soome riigi elanikud suutsid hämmastavalt säilitada oma esivanemate kultuuritraditsioone, mis pärinevad paganate ülemvõimu aegadest, ning ühendada need väärikalt ja harmooniliselt õigeusu kommetega. Saadud kokteili võib õigustatult nimetada Soome kultuuriks, mille peamised eristavad jooned on vaoshoitus, hea kvaliteet ja soliidsus. Need omadused on aga peaaegu iga soomlase iseloomu põhijooned.
Mõju on väljastpoolt
Soome kultuuri mõjutasid suuresti Skandinaavia naaberriikide kombed ja traditsioonid, seda enam, et nende rahvastel on soomlastega alati palju ühist olnud. Skandinaavia hõimud kummardasid samu jumalaid, nende elukeskkonna ilmastikutingimused olid väga sarnased ja seetõttu muutusid pühad sarnaseks, köök oli seotud ning muusika ja laulud olid võrdselt vaoshoitud ja sujuvad.
Karjala lähedus andis soomlastele poeetilise eepose "Kalevala", mida nad hakkasid nimetama karjala-soome keeleks. Raamat põhineb viiekümnel ruunil - Karjala ja Soome rahvaste lauludel, mille on kogunud ja süstematiseerinud soome keeleteadlane E. Lennrot. "Kalevala" mõjutas tugevalt kogu järgnevat mitte ainult kirjanduslikku, vaid ka Soome kultuuri muusikalist komponenti. Muide, soomlased on uhked oma raamatukirjutamise Nobeli laureaadi Frans Sillanpää üle.
Kivitraditsioonid
Soome arhitektuuri kujundamisel lähtutakse jällegi elu iseärasustest, karmist loodusest ja rasketest ilmastikutingimustest. Soome eluruumid on kükid, kindlad ja tugevad, neil pole erilisi kaunistusi, need on ehitatud kivist ja puidust. Kiviarhitektuur kerkib esile 12. sajandil templite ehitamise ajal. Särav näide keskaegsest kirikuarhitektuurist on ansambel Turus katedraali lähedal.
Olles saavutanud iseseisvuse, hakkas Soome rahvas oma rahvuslikke traditsioone hoolikalt säilitama ja täiustama. See soov puudutas kõiki Soome kultuuri valdkondi ning riigis hakkasid tekkima koolid ja töötoad, kus igaüks sai õppida puunikerdust või metalli sepistamist.
Kultuuril on ka puhkus
Soome eriline suhtumine kultuuri väljendub selles, et riigis tähistatakse eriti talve viimast päeva. Talve nähes tähistavad soomlased ka Kalevala päeva, mida muidu nimetatakse Soome kultuuri päevaks. 1835. aastal pani Elias Lennroth 28. veebruaril allkirja, saates trükki kuulsa eepose esimese trüki.
