Eesti Vabariik on osa ajaloolisest ja geograafilisest piirkonnast, mida tuntakse Balti riikidena. See nimi pärineb Eesti, Läti ja Leedu merest, mida nimetatakse Läänemereks. Kui kõiki geograafilisi nüansse jälgida, siis peaks vastus küsimusele, millist merd peseb Eesti, kõlama nii: Soome ja Riia laht ning Läänemeri ise.
Puhkus saartel
Eesti asub mitte ainult mandril. See hõlmab palju saari, mille koguarv ületab poolteist tuhat. Suurimad ja tuntuimad turismivennaskonnast on Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa. Eesti saartel on palju kaitsealasid ja looduslikke vaatamisväärsusi, mida saab tänu kohalikule kliimale külastada igal aastaajal. Eesti saared pakuvad tutvust rikkaliku taimestiku ja loomastikuga, millest enamik leidub saarestikes. Eesti meres olevad saared toimivad peatustena kümnete rändlinnuliikide iga -aastasel rändeteel, mis võimaldab ornitoloogiafännidel neid oma looduslikus elupaigas jälgida.
Paljudel Eesti saartel on ka arhitektuurilisi vaatamisväärsusi. Siin saab näha vanu keskaegseid losse, linnusemüüride jäänuseid, tuuleveskeid ja kohalikele kaluritele omaseid ehitisi, samuti külastada muuseume ja käsitöönäitusi.
Millised on mered Eestis?
Huvitavaid fakte Eestit pestavate merede kohta, mis võivad reisil kasuks tulla:
- Soome lahe keskmine sügavus on 38 meetrit ja Liivi laht - 26 meetrit, madalaim märk on vastavalt 121 ja 54 meetri tasemel.
- Soome lahe vetes on väga madal soolasisaldus. Selle põhjuseks on suur magevee sissevool, millest kaks kolmandikku tuuakse Neeva lahte.
- Kuressaare linna järsul Saaremaal peetakse üheks Liivi lahe suurimaks.
- Soome lahe lääneosa nimetatakse kurguks ja idaosa tipuks.
- Liivi lahe läänerannik on looduskaitseline kultuuritsoon ja seda nimetatakse Livsky rannikuks.
- Soome laht kutsub sõjaajaloo fänne ekskursioone tehissaartele. Neid nimetatakse linnusteks ja esimene neist ilmus 18. sajandi alguses.
- Soome lahe erikaitsealad on Kurgalsky ja Lebyazhy looduskaitsealad.
