Atraktsiooni kirjeldus
Eesti Rahva Muuseum asub Tartus. See loodi 1909. aastal ja on pühendatud kuulsa etnograafi, kuulsa rahvaluule koguja Jacob Hurti mälestusele. Esialgu oli teadlase nime kandnud muuseumi tegevuse eesmärk tema rikkaima kogu säilitamine. Kuid kogu arenes väga kiiresti ja omandas sellise ulatuse, et muuseumi hakati nimetama lihtsalt eestlaseks.
Esialgu asus Eesti muuseum mitmes ruumis, mille muretsesid Tartu linna võimud. Mõne aja pärast saab Eesti iseseisvuse ja sellest tulenevalt on muuseumitöötajatel õigus eeldada, et uus valitsus pöörab neile vajalikku tähelepanu. Tõepoolest, 1922. aasta alguses kolis muuseum Raadi mõisasse, mis oli kunagi jõuka Liphardite perekonna omand.
Pärast muuseumi aadlimõisa paigutamist tekkis palju kriitikat ennekõike eestlastelt, kuna muuseumi ekspositsioon oli pühendatud peamiselt talupojakultuurile ja Liphardi hoone nägi pigem välja nagu kunstilise fookusega muuseum. See ebakõla tekitas ühiskonnas palju kriitikat. Aga midagi polnud teha, sest muuseumil polnud piisavalt vahendeid oma ruumide ehitamiseks. Pärast suurt Isamaasõda hävis Raadi mõis täielikult.
Endises kohtumajas asus Eesti muuseum, kuid seal polnud püsiekspositsiooni. 1980. aastatel tekkis mõte Raadi mõisale muuseum üles ehitada, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Aastaid oli muuseum unustusse vajunud.
1993. aastal koges Eesti Rahva Muuseum oma taassündi. Endine raudteeklubi sai tema omandiks. Aasta pärast taastati hoone täielikult. Püsinäitus „Eesti. Maa, inimesed, kultuur”. Kauaoodatud uuele muuseumihoonele sobiva koha leidmiseks moodustati komisjon. Maa valiti Toome mäest mitte kaugel. Korraldati ideekonkurss, mille võitsid noored arhitektid T. Tuhal ja R. Luse. Eesti parlament otsustas ehitusega alustada 2002. aastal.
Eesti Rahva Muuseum ei ole mitte ainult kunstikogu, vaid ka teaduslik. Muuseumi kogud, mis meelitavad ligi ka Lääne -Euroopa etnograafi, on aluseks Tartu Ülikooli etnoloogiaõpingutele. Fondi loomisel pööravad muuseumitöötajad erilist tähelepanu Eesti ajaloo muinasmälestistele, samuti eksponaatidele, mis räägivad lihtrahva elust ja elust.
Etnograafid, kes seisid otseselt silmitsi muistsete talupojakultuuride erosiooni või isegi täieliku kadumisega, seadsid muuseumi töö põhiülesande: säilitada kõik, mis on seotud kultuurilooga. Nimelt arheoloogiliste leidude säilitamiseks - tööriistad kivist, rauast, pronksist, iidsed käsikirjad, mündid, raamatud.
Muuseumis on rikkalik raamatukogu, mis hõlmab peaaegu kõike Eestis avaldatut, kunstiesemete kogu ja tohutu fotoarhiiv.
Muuseum räägib mitte ainult eesti rahva, vaid ka soome-ugri rahvaste, eriti Balti rühma ajaloost ja kultuurist.
Püsinäitus hõlmab nii igapäevaelu kui ka eesti talupoegade pühasid. Mitmed saalid anti üle 19. - 20. sajandi alguse talurahvarõivaste ekspositsioonile. Paigaldatud on vitriin, kus saab vaadata fotosid ja õppetekste, mis räägivad muutustest eesti kultuuris, eelajaloolisest ajast kuni tänapäevani.
Püsinäitusel „Eesti. Maa, inimesed, kultuur”esitleb vahakujusid ja ehedaid majapidamistarbeid, mis taasloovad talupoegade rahvaelu. Näituse osad tutvustavad külastajatele talupoegade elu talus, kalapüüki, jahti, mesindust. Siin on ära toodud ka Eesti ruunikalender.
Ühesõnaga, Eesti Rahva Muuseum Tartus on unikaalne Eesti rahva kultuuripärandi aare.
