Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mare (Eesti Vabaohumuuseum) kirjeldus ja fotod - Eesti: Tallinn

Sisukord:

Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mare (Eesti Vabaohumuuseum) kirjeldus ja fotod - Eesti: Tallinn
Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mare (Eesti Vabaohumuuseum) kirjeldus ja fotod - Eesti: Tallinn

Video: Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mare (Eesti Vabaohumuuseum) kirjeldus ja fotod - Eesti: Tallinn

Video: Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mare (Eesti Vabaohumuuseum) kirjeldus ja fotod - Eesti: Tallinn
Video: Seeniorihumppa-(Memme-Taadi päeval Vabaõhumuuseumis 13.06. 15. 2024, Mai
Anonim
Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mare
Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mare

Atraktsiooni kirjeldus

Eesti Vabaõhumuuseum nimega Rocca al Mare (inglise keeles - Rocca al Mare - Vabaõhumuuseum) asub Tallinna kesklinnast 10 kilomeetri kaugusel Kopliskaja lahe ääres. Rocca al Mare on itaalia keelest tõlgitud kui "kivi või kalju mere ääres". Selle Eesti jaoks veidra ja ebatavalise nime andis Tallinna linnapea, jõukas kaupmees Arthur Gerard de Sucanton, prantslane, kes on meeletult armunud Itaaliasse. Ta ehitas siia maamõisa. See asus mitte kaugel kõrgest kaljusest kaljust, mis ulatus mereni, ja üks jõukas kaupmees otsustas, et tema valdustele pole paremat nime ja tõepoolest kivi mere ääres.

Kuni meie ajani on mõisa hoonetest säilinud vaid "Šveitsi villa", hetkel, kus asub etnograafiamuuseumi kontor. Ja üks pargi alleedest, mida kaunistasid vanalinnast toodud tahutud kiviplaadid, andis Arthur Gerard de Sucanton rooma nime - Via Appia, mis tähendab vene keeles "Appian Way".

Rocca al Mare vabaõhumuuseum asutati 1957. Selle pindala on 79 hektarit. Muuseum on iidsete unikaalsete hoonete kompleks erinevatest Eesti aegadest ja piirkondadest.

Muuseumi territoorium on tavapäraselt jagatud 4 osaks. Siin saab vastavalt Eesti ajaloolisele ja etnograafilisele jaotusele tutvuda talupoegade elu, elukorralduse ja kultuuriga. Muuseumi territooriumile toodi üle riigi 70 riiki. Need on kümned hiiglaslikud talurahva valdused, kus on kõik asjad ja abiruumid, vesi ja tuuleveskid, ait, sepikoda, saun, kalavõrgumajad, väike puidust kirik, tulekuur ja isegi kõrts. Kõrtsis saab maitsta lihtsat, kuid samas väga maitsvat Eesti rahvuskööki. Muuseumi vanim eksponaat on 1699. aastal ehitatud Sutlepa asula kabel. Suuremal määral koosneb muuseumi kogu 18. – 20. Sajandi hoonetest. Tähelepanuväärne on see, et majade siseviimistlus ei muutunud, vaid jäi esialgsesse vormi.

Etnograafiamuuseumi kogu täiendatakse praegu. Loomisel on ulatuslikud majandus- ja ühiskondlikud hooned, majapidamistarbed eesti talupoegadele, ühesõnaga kõik, mis võimaldab taastada Eesti talupoegade elust kõige terviklikuma pildi.

Rocca al Mare meelitab külastajaid mitte ainult oma ainulaadse muuseumiga, vaid ka võimalusega imeliselt puhata, eriti suvel. Teile meeldib kahtlemata metsas jalutada, värsket õhku hingata, laskuda kõrgel kaldal mööda kitsast rada või mööda redelit alla merre, vaadates vees lebavaid halli rändrahne. Ja loomulikult tuleks kindlasti imetleda kaunist vaadet linnale Rocca al Mare kaljult. Siit paistavad teie ette Tallinna piirjooned täis uut ja tundmatut võlu. Kopli lahe siledate vete taga, liivase seljandiku taga, uduses udus kadunud metsa kohal paistab Toompea loss nagu muinasjutu võlu, Oleviste elegantne torn kumab sujuvalt vastu taevast.

Vabaõhumuuseumis astuvad üles rahvusmuusikud ja tantsijad, korraldatakse kudumise tutvustamist - iidne käsitöökunst, sepatöö, rihmakingade ja -korvide kudumine jm. Siin saab ratsutada aastaringselt. Suvel - vankris ja talvel - saaniga. Siin tähistatakse jõule, jaanipäeva, Maslenitsa, lihavõtteid. Mais, juulis ja septembris tähistatakse niinimetatud talupäevi. Selleks perioodiks loodi "talupere", mis imiteeris talupojaelu ja hooajalisi talutöid. Suvel korraldatakse tantsuõhtuid vabas õhus.

Tallinnas asuv Rocca al Mare muuseum on imeline koht linnakärast eemal, omapärase õhkkonnaga, mis võimaldab teil tutvuda eesti talupoegade elu ja kultuuriga ning lihtsalt natuke häirida ja puhata.

Foto

Soovitan: