Eesti rahvaarv

Sisukord:

Eesti rahvaarv
Eesti rahvaarv

Video: Eesti rahvaarv

Video: Eesti rahvaarv
Video: Eesti inimarengu aruande 2016/2017 "Eesti rändeajastul" pressiseminar 1. juuni 2017 2024, November
Anonim
foto: Eesti elanikkond
foto: Eesti elanikkond

Eesti rahvaarv on üle 1 miljoni.

Vanimad Eestist leitud asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Tulevikus segunesid selle kultuuri esindajad soome-ugri ja seejärel balti hõimudega. Lisaks mängisid sakslased, slaavlased ja skandinaavlased hiljem suurt rolli eesti rahvuse kujunemisel.

Rahvuslik koosseis:

  • Eestlased (65%);
  • Venelased;
  • teised rahvad (ukrainlased, valgevenelased, soomlased, tatarlased).

1 ruutkilomeetri kohta elab keskmiselt 36 inimest, kuid kõige tihedamini on asustatud Harju ja vähem tihedalt - Hiiu maakonnad.

Riigikeel on eesti keel, kuid laialt levinud on ka vene keel.

Suured linnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Viljandi.

Eesti elanikud tunnistavad luterlust, õigeusu, ristimist, katoliiklust.

Eluaeg

Eesti elanikud elavad keskmiselt kuni 69 aastat (mehed - kuni 63 ja naised - kuni 76 aastat).

Elanikkonna keskmise eeldatava eluea üsna madalad näitajad on tingitud asjaolust, et riik eraldab tervishoiule ainult 1300 dollarit aastas inimese kohta, samas kui teised Euroopa riigid eraldavad selle kuluelemendi jaoks 4000 dollarit. Olulist rolli selles küsimuses mängib asjaolu, et Eestit peetakse maailma kõige joogiriigiks. Lisaks on Eesti sigarettide tarbimise poolest maailmas 30. kohal, kuid sellele vaatamata suitsetavad eestlased 2 korda vähem kui venelased, ukrainlased ja Balkani riikide elanikud.

Peamised surmapõhjused Eestis on pahaloomulised kasvajad, vereringesüsteemi haigused, välised surmapõhjused (enesetapud, õnnetused, autoõnnetused).

Eesti elanike traditsioonid ja kombed

Eestlased on töökad, usaldusväärsed, intelligentsed ja reserveeritud inimesed.

Eestlaste pulmatraditsioonid pakuvad huvi: maal loetakse abielu kõigi reeglite kohaselt sõlmituks, mitte pärast pulmi kirikus, vaid pärast seda, kui pruut kannab abielunaise peakatet ja seob põlle. Pulmadel on tavaks pruut röövida, tõkestada tee pulmakorteeži, kontrollida noorpaaride majapidamisoskusi jne.

Paljudes Eesti peredes on säilinud iidne traditsioon: vahetult pärast tütre sündi panid nad tuppa suure rindkere, kust hakkasid kaasavara (köögi- ja majapidamistarbed, voodipesu, ehted) koguma. Seda tehakse nii, et selleks ajaks, kui täiskasvanud tüdruk otsustab abielluda, on tal terve kaasavara.

Kui lähete Eestisse, võtke arvesse järgmist teavet:

  • riigis on lubatud suitsetada ainult suitsetajatele mõeldud spetsiaalsetes ruumides (siin on keelatud suitsetada restoranides, baarides, majade sissepääsudes, bussipeatustes);
  • kui te ei soovi trahvi saada, ärge mingil juhul jooge alkoholi tänaval;
  • eestlast tuleks tervitada noogutuse või käepigistusega.

Soovitan: