Atraktsiooni kirjeldus
Trooja - linn, mida Homer kirjeldas luuletuses "Ilias", on Väike -Aasia iidne kindlustatud asula, mis asub Egeuse mere kaldal, Dardanellide sissepääsu lähedal. Puhkusel Türgis ärge jätke kasutamata võimalust näha seda suurejoonelist linna ja meenutage veelkord Homeri kirjeldatud sündmusi. Trooja varemetes saate külastada mitut arheoloogilist tsooni, mis kuuluvad teatud kultuurikihtidesse, ja tutvuda sellel maal elanud inimeste elu iseärasustega.
Iidse linna väljakaevamisi alustasid 1870. aastal Saksa harrastusarheoloog ja ettevõtja Heinrich Schliemann. Alates lapsepõlvest oli ta lummatud Trooja loost ja oli veendunud selle asula olemasolus. Kaevamised algasid mäenõlval Hisarliku küla lähedal. Avastati üheksa linna varemed, üksteise all. Arheoloog leidis suure hulga luust, kivist, vasest ja väärismetallidest esemeid. Mäe sügavuses sattus Heinrich Schliemann väga iidsele kindlusele, mida ta nimetas enesekindlalt Priami linnaks. Pärast Schliemanni surma 1890. aastal jätkas tööd tema kolleeg Wilhelm Dörpfeld. Aastatel 1893 ja 1894 uuris ta Trooja VI laiemat perimeetrit. Just see linn kuulub Mükeene ajastusse ja seetõttu tunnistati see Homeri troojaks. Selle kultuurikihi territooriumil, millel on ilmsed tulekahju jäljed, tehakse praegu kõige intensiivsemaid väljakaevamisi.
Iidsetel aegadel oli Troy piirkonnas juhtiv roll nii sõjalisest kui ka majanduslikust seisukohast. Tal oli suur kindlus ja kaitsekindlus mererannal, mis andis talle võimaluse kontrollida laevade liikumist läbi Hellespont ning Aasia ja Euroopa ühendavaid teid maismaal. Linna valitseja maksustas veetava kauba või ei lasknud seda üldse läbi. See tõi kaasa selles piirkonnas arvukalt konflikte, mis algasid pronksiajal. Majanduslikud ja kultuurilised sidemed sidusid selle aja Trooja mitte ida, vaid lääne ja Egeuse mere tsivilisatsiooniga. Linn on asustatud peaaegu pidevalt kolm ja pool aastatuhandet.
Tänu arheoloogilistele väljakaevamistele on teada, et enamik Trooja hooneid püstitati madalatele kivivundamentidele ja nende seinad ehitati Adobe tellistest. Kui konstruktsioonid kokku varisesid, ei koristatud nende prahti, vaid tasandati vaid koht uute hoonete ehitamiseks. Trooja varemetes on 9 peamist kihti, millel on oma alajaotused. Eri ajastute asulate tunnuseid saab iseloomustada järgmiselt.
Esimene linn oli väike kindlus, mille läbimõõt ei ületanud 90 meetrit. Konstruktsioonil oli tugev kaitsemüür neljakandiliste tornide ja väravatega. Selle perioodi keraamika on halli ja musta värviga lihvitud pinnaga ning vormitud ilma pottsepa kasutamiseta. Samuti on vasktööriistad.
Esimese linnuse varemetele püstitati suur tsitadell läbimõõduga umbes 125 meetrit. Sellel olid ka kõrged paksud seinad, väravad ja väljaulatuvad tornid. Kindluse kaguküljele viis kaldtee. Kaitsemüür taastati kaks korda ja seda laiendati koos linna võimu ja rikkuse kasvuga. Kindluse keskel on palee jäänused koos kauni portikusega ja tohutu peasaaliga. Palee oli ümbritsetud sisehooviga, kus olid väikesed eluruumid ja laod. Trooja II eksisteerimise seitse etappi moodustasid kattuvad arhitektuurilised kihid. Viimasel etapil suri asula nii tugevas leegis, et selle kuumusest kivi ja tellis murenesid ja muutusid tolmuks. Leitud väärisesemete ja majapidamistarvete suure hulga järgi otsustades oli tuli äkiline ning linnaelanikel polnud aega midagi kaasa võtta.
Trooja III, IV ja V asulakohad koosnevad väikeste majade klastritest, mis on üksteisest kitsaste tänavatega eraldatud. Igaüks neist on suurem kui eelmine. Neid perioode tähistavad anumad, millel on vormitud kujutised inimese näost. Koos kohalike toodetega avastati ka Mandri -Kreekale iseloomulikud importkaubad.
VI asustuse esimesi etappe tähistavad tõendid hobuste olemasolu kohta. Sel ajal oli linn äärmiselt rikas ja võimas. Selle kindluse läbimõõt ületas 180 m ja lõigatud kivist ehitatud seina laius oli umbes 5 meetrit. Tsitadelli ümbermõõdul oli vähemalt neli väravat ja kolm torni. Asula sees asusid kontsentriliste ringidena suured hooned ja sammastega paleed, mis tõusid mööda terrasse mäe keskele. Selle ajastu lõpp oli väga tugev maavärin, mis kattis seinad pragudega ja tõi hooned ise alla. Trooja VI kõikidel järgnevatel etappidel jäi hall Mino keraamika kohaliku keraamika tootmise peamiseks tüübiks, mida täiendavad mitmed Kreekast toodud amforad ja Mükeene ajastul imporditud anumad.
Hiljem asustati see piirkond uuesti. Jälle kasutati järelejäänud seinatükke ja ehitusplokke. Nüüd ehitati maju juba väiksemaks, need surusid üksteise vastu, nii et linnusesse mahtus palju rohkem inimesi. Majade põrandatel hoiti nüüd suuri kannu varudeks, mis võimalike katastroofide korral. Trooja VII esimene periood põles maha, kuid osa elanikkonnast naasis ja asus uuesti mäele. Hiljem ühines elanikega veel üks hõim, kes tõi endaga kaasa keraamikat, mis oli valmistatud ilma pottseparattata, mis viitab Trooja sidemetele Euroopaga. Nüüd on sellest saanud Kreeka linn. Trooja oli algusperioodil üsna mugav, kuid 6. sajandil eKr. osa elanikkonnast lahkus linnast ja see lagunes. Akropoli edelanõlval asuvad tolleaegse Athena templi jäänused.
Hellenistlikul ajastul ei mänginud see koht mingit rolli, välja arvatud sellega seotud mälestused kangelaslikust minevikust. Aastal 334 eKr. Aleksander Suur tegi sellesse linna palverännaku. Tema järeltulijad ja Julian-Claudiani dünastia Rooma keisrid viisid läbi ulatusliku linna rekonstrueerimise. Mäe tipp lõigati ja tasandati, nii et Trooja VI, VII ja VIII kiht segunesid. Siia ehitati püha kohaga Athena tempel. Veidi kaugemal lõunas, tasasel pinnal, püstitati ja müüriti avalikke hooneid ning kirdenõlvale ehitati suur teater. Konstantinus Suure ajastul linn õitses ja valitseja kavatses selle isegi pealinnaks teha, kuid asula kaotas Konstantinoopoli tõusuga taas oma tähtsuse.
Tänaseks on Trooja ümbrus tundmatuseni muutunud. Lahte suubuvate kohalike jõgede mudased ladestused nihutasid rannajoont mitu kilomeetrit põhja poole. Nüüd on iidse linna varemed kuival künkal. Teadlaste meeskond on dateerinud kahe jõe orust võetud pinnasest leitud fossiile raadiosüsiniku analüüsimeetodite abil. Nende andmete põhjal suutsid teadlased määrata selle piirkonna topograafia Homerose ajastul.
Nüüd on kuulsa Trooja hobuse restaureerimine väljakaevamiskohas lõpule viidud ning Türgit külastavatel turistidel on ainulaadne võimalus uurida seda puidust meistriteost, mis vastab täpselt Homeri kirjeldusele. Trooja hobune, mis kunagi aitas kavalatel ahaialastel linna vallutada, on nüüd originaalne panoraamplatvorm. Kahjuks on peale hobuse paigutuse vähe, mis reisija pilku köitaks. Arvatakse, et see koht on üks maailma suurimaid muinasjutte, nii et sellest atmosfäärist leotamiseks piisab.
