Atraktsiooni kirjeldus
Umbes 14. sajandi keskpaigaks ehitatud Liivi ordu lossist Dobeles on tänapäeval alles vaid varemed. Ajalooliste kroonikate järgi alustati lossi ehitamist 1335. aastal. Linnus ehitati kivist Liivi ordu vajadusteks. Kuid varsti pärast linnuse ehitamise algust ehitamine peatati ja seda jätkati alles 1345. aastal.
Arvatakse, et 13. sajandi alguses asus Dobele lossi kohas puidust poolgallaste kindlus. Pärast seda, kui ristisõdijad võtsid maad üle, mis läks üle Liivi ordule, oli territoorium, millel puidust loss seisis, suurepärane koht uue kindluse ehitamiseks. Veelgi enam, puidust lossi olid juba põletanud Leedu poole taganenud semigallid ise.
Dobele loss koosnes neljast hoovist, mis ümbritsesid sisehoovi. Lossi juures oli ka kabel. Läänepoolsel küljel, nelinurkse torni kõrval, oli sissepääsuvärav.
Kogu ajaloo jooksul on loss olnud korduvalt erinevate jõudude vaheliste lahingute keskmes. Üks tõsisemaid lahinguid toimus 1620. aastal, selles lahingus vallutasid Dobele lossi Gustav Adolfi Rootsi väed. Ajavahemikul 1643–1649. lossis elas hertsog Frederick Elizabeth Magdalena lesk. Dobele loss ei pääsenud Põhjasõjast, mille käigus sai linnusest taas lahingute koht. Sel perioodil viibis Rootsi kuningas Karl XII lossis mitu päeva.
Lossiga on seotud palju legende. Nii näiteks pole siiani õnnestunud leida maa -aluseid käike. Legendi järgi läks üks neist Berze jõe alt ja viis selle teisele poole ning teine maa -alune käik läks välja Lielberzesse.
Kogu lossi eksisteerimise aja jooksul on seda mitu korda ümber ehitatud ja laiendatud. Linnus langes 1730. aastal täielikku hävimisse. Selleks ajaks oli see nii lagunenud, et sellest loobuti. Katus varises sisse ja lossi pole pärast seda enam üles ehitatud.
Tänapäeval säilitatakse lossi müürid, et vältida nende edasist hävitamist. See töö algas 2001. Linnuse müürid ja ka kiriku seinad, mille kõrgus ulatub 20 meetrini, on osaliselt säilinud. Lossi varemed on üsna romantilised ja üks lemmikkohti pildistamiseks. Siin korraldatakse sageli erinevaid festivale ja üritusi.
Arvatakse, et lossis on peidetud aarded. Siin esineb sageli salapäraseid ja seletamatuid juhtumeid.
On veel üks huvitav legend. Kunagi oli lossi katus vask. Päikesepaistelise ilmaga oli katuse sära näha juba kaugelt. Legendi järgi pidasid Ventspilsi suunduvad meremehed tuletorni katuse sära ja pidasid sellele keskendudes vastu kaljusid. Seda juhtus rohkem kui üks kord ja meremehed sõimasid vaskkatust. Ja ühel päeval viis tõusev orkaan katuse merre.
Arvustused
| Kõik arvustused 0 Vitaly K. 30.10.2013 11:04:27 AM
maa -alune käik Ja ma tean, kus asub maa -alune käik, ma nägin seda isiklikult.
