Atraktsiooni kirjeldus
Vastupanu- ja küüditamismuuseum ehk eksiil asub Druskininkai linnas. Muuseumi sünnipäevaks võib pidada 1996. aasta 29. detsembrit. Muuseumi loomise algataja oli Leedu poliitvangide ja pagulusliidu Druskininkai osakond. Alates 1998. aastast kuulub see avalikku organisatsiooni "Atmintis" ("Mälu"). Gintautas Kazlauskas oli kunagi paguluses, just tema juhtis muuseumi loomise tööd. Muuseumi töötajad on avalike organisatsioonide liikmed ja töötavad vabatahtlikkuse alusel. Genotsiidiohvrite muuseum, mis asub Vilniuses, pakub pidevalt abi Druskininkai muuseumile.
Vastupanu- ja küüditamismuuseum asub Druskininkai linna omavalitsusüksuse kultuurikeskuse kahes ruumis. Muuseumis saate vaadata 3 püsinäitust: Link, relvastatud vastupanu ja relvastamata vastupanu. Siin esitatakse ka Antanas Dambrauskase mälestusnurk.
Näitus "Link" räägib arvukate arreteerimiste ja paguluste ajaloost ajavahemikus 1940–1950. Kohalike elanike isiklikest kogudest on palju fotosid ja eksponaate. Ka näitusel saavad külastajad tutvuda Leedu elanike väljasaatmise ja väljasaatmise statistiliste andmetega, näha endise Nõukogude Liidu geograafilist kaarti, kus on ära toodud paguluse kohad ja laagrite asukohad.
Relvastatud vastupanu näitus on pühendatud ajaloolistele sündmustele, mis toimusid aastatel 1944-1953 Dainava partisanipiirkonna territooriumil.
Ja lõpuks, relvastamata vastupanu käsitlev ekspositsioon räägib erinevatest sõnakuulmatuse ja vastupanu vormidest: põrandaaluste isetegevuslike etenduste korraldamisest, osalemisest illegaalsetes ringkondades ja organisatsioonides jm. Selle rubriigi põhiteema on ebaseadusliku kirjanduse tootmine ja levitamine, mille hulgas näete ajakirja "Leedu katoliku kiriku kroonika" ("Lietuvos katalikų bažnyčios kronika") ajavahemiku 1972-1989 numbreid.
Vanakirjanduse tõlkija Antanas Dambrauskas (1911-1995) mälestusnurgas on tema isiklikud asjad, raamatud, sh siin saab tutvuda tema mälestusteraamatuga „Viskas praeina“(„Kõik möödub“) ja paavsti apostelliku õnnistusega. Johannes Paulus II. See kajastab ka Druskininkai linnavolikogu otsust anda Antanas Dambrauskasile Druskininkai aukodaniku tiitel.
Muuseumi fondides on palju fotosid, dokumente ja laagritest ning paguluspaikadest toodud asju, käsitööd, tööriistu, majapidamistarbeid, partisanisõja ja relvastamata vastupanu aegade säilmeid.
Muuseumi kogu on pidevalt kasvanud alates 1994. aastast. Seda teevad Leedu poliitvangide ja paguluste liidu Druskininkai osakonna esindajad ning avaliku organisatsiooni Atmintis liikmed.
Alates 1997. aastast on muuseum uurinud partisaniliikumise ajalugu, korraldanud otsimistööd, endiste kontaktide ja partisanide kohtumisi. Muuseumitöötajate jõupingutustel taastati ja transporditi muuseumi ruumidesse 2 Druskininkai ümbrusest leitud partisanipunkrit. Praegu on punkrid varustatud kaasinformatsiooniga ja on muuseumi filiaalid.
Muuseum korraldab loenguid, vastupanu- ja küüditamisajalugu käsitlevate raamatute esitlusi, endiste poliitvangide kohtumisi ja muid üritusi. Kooliõpilastele korraldab muuseum ekskursioone, loenguid, ajalootunde ja loomingulisi võistlusi. Noortele on välja töötatud turismimarsruut, sealhulgas vastupanu ajaloo mälestusmärgid: monumendid, punkrid, mälestusmärgid.
