Rootsi on Astrid Lindgreni kõigi laste hästi toidetud lemmik, Carlson, maailma kõige turvalisem Volvo auto, neliku ABBA püsiv uusaastahitt ja iga-aastane Nobeli preemia, millega tähistatakse inimeste silmapaistvat panust inimkonna ajalukku erinevates valdkondades. teadusest ja kunstist.
Turistid lähevad Rootsi meelsasti: riigis on tohutult palju loodusvarasid ja arhitektuurilisi vaatamisväärsusi ning ekskursioonid on rikkad ja mitmekesised.
Varem või hiljem satub iga reisija kohvikusse või restorani, uurib menüüd ja otsustab, mida proovida. Rootsis on kulinaarsetes traditsioonides mõningaid piirkondlikke erinevusi, kuid üldiselt on selle köök lihtne ja kvaliteetne.
Rootslased kasutavad laialdaselt looduse ande ja nende toitumine põhineb looduslikel ja mahetoodetel. Kohalikku kööki valmistatakse sageli metsloomade - hirveliha, põdra või uluki - lihast, aga ka nii merest kui ka arvukatest jõgedest ja järvedest püütud metskaladest. Rootsi koduperenaised keedavad suppe tugevatel lihapuljongitel, millele on lisatud juur- ja kaunvilju, ning naudivad traditsiooniliste magustoitude ja omatehtud leiva küpsetamist. Moosid ja hoidised on valmistatud metsamarjadest ning neid kasutatakse magushapukastmete valmistamiseks metsloomade lihast valmistatud roogade jaoks.
Rootsi roogade top 10
Surströmming
Isegi inimene, kes on Rootsi tegelikkusest väga kaugel, võiks kuulda "surströmminist" - kuulsast Rootsi toidust, mis ei jäta kedagi ükskõikseks. Konserveeritud heeringas jagab kergesti kõik proovinud inimesed kahte leeri - tingimusteta austajad ja tulihingelised vastased. Teine rühm langeb sageli juba purgi avamise etapis - lõhn, mis õhkab Rootsi kaubamärgiga suupisteid, lööb sõna otseses mõttes alla moraalselt ettevalmistamata maitsja.
"Surströmmin" on valmistatud kevadise saagi keskmise suurusega räimest, mis on soolatud ja kääritatud. Isegi pärast kala pakendamist jätkab see käärimist ja seetõttu on ülespuhutud purgid Surströmmingi jaoks normiks.
Hõrgutist serveeritakse kõige õhema leivatüki peale, määrides võiga. Heeringale lisatakse mandlikartul ja hakitud sibul ning leib rullitakse kokku. Rootsi põhjapiirkondades on võileib maitsestatud helde pehme kitsejuustu kihiga, kuid selline tõlgendus tekitab lõunamaalastel skeptilise naeratuse.
Kui otsustate riskida ja proovida surströmminit, suunduge suve lõpus Rootsi, kui kevadise saagi valmistoodang hakkab müüma.
Gravlax
Kui mõte kääritatud heeringast pole muljetavaldav, proovige Rootsis vürtsikat kala nimega gravlax. Põhja -Euroopa riikide klassikaks valmistatakse eelroog tavaliselt lõhekalast. Lõhe- või forellifilee hõõrutakse jämeda meresoola, musta pipra, suhkru ja peeneks hakitud tilli seguga. Sageli ilmub retseptis brändit, konjakit ja isegi kalvadost: siis võtab gravlax erilisi hapukaid noote. Kalad saadetakse aroomidega immutamiseks, soolatakse ja kääritakse 3-4 päeva jahedas kohas.
Rootsi restoranides serveeritakse gravlaxi rukkiröstsaial koos kapparite, sidruni ja ürdivõiga. Sageli lisab kokk aktsendiks tilli-sinepikastet. Veel üks huvitav serveerimisvõimalus on gravlaxi viilud angerjapasteedi ja rohelise salatiga.
Räksmörgås
Rootsi köögi võileivatraditsioonid pärinesid kaugest 15. sajandist, kui vaesed, kellel polnud riistu, kasutasid taldrikute asemel leivaviile. Neile pandi lihtne toit ja söödi. See külmade eelroogade serveerimine on tänapäeval sama populaarne kui vanasti ning näiteks Rootsi köögi kohvikutes ja restoranides pakutakse sageli pearoa sissejuhatuseks näiteks skageni röstsaia.
Pealkirjas mainitud "Rexmergos" on võileivatüüp, mis on röstsai krevettidega. Mereannid segatakse peeneks hakitud munade, kurkide, tomatite ja salatirohelistega ning maitsestatakse majoneesiga. Valmis segu määritakse rukkileivale ja eelroog on pealt kaunistatud tilli ja hapukoore lisamisega valmistatud kaaviarikastmega.
Smörgåstårta
Rootslased on suurepärased originaalsete ja keeruliste suupistete meistrid ning “smörgostort” võileivatort on selle ilmekas kinnitus. Lihtsad võileivad röstsaial on nii igavad, nii et Rootsi kokad on välja pakkunud uue tõlgenduse vanadest traditsioonidest.
Võileivatort on kihilised leivaviilud lõigatud koorikutega, mille vahele asetatakse tuunikala, krevetid, liha, munad, riivitud või peeneks hakitud värsked köögiviljad suvalises järjekorras ja kombinatsioonides. Täidis on heldelt kaetud hapukoore, majoneesi või koorega. Smörgåstårta ülaosa ja küljed on hoolikalt kaunistatud kaunilt tükeldatud köögiviljatükkide ja ürtidega ning “kook” on tõeline kokakunst. Seda serveeritakse külma suupistena, kuigi see on üsna sobilik valik lõunaks, eriti kui täidises on liha.
Ärtsoppa
Neljapäeviti toimuv hernesupp on Rootsis perekonna komme. Katoliiklased valmistasid selle enne kiiret reedet söömiseks ja kulinaarne traditsioon on nii kindlalt juurdunud, et on tänapäeva rootslaste elus olemas.
Rootsi hernesupi eripäraks on selle paksus. Ärtsoppa sarnaneb rohkem hernepudruga ja lusikas on sõna otseses mõttes sees. Suppi keedetakse eelmisel päeval, nii et see infundeeritakse ja selle maitse ilmneb täielikult. Seda populaarset roogi saate proovida mis tahes Rootsi kohvikus ja restoranis. Suppi maitsestatakse sinepiga ja serveeritakse rukkileivaga. Traditsiooniliselt on neljapäeva lõunamenüüd täiendatud pannkookidega pohlamoosiga.
Palt
Rootsi "mantlid" (rõhk esimesel silbil) on erinevate koostisosadega kartulipelmeenid, mis valmivad omal moel riigi lõuna- ja põhjaosas.
Kord püüdsid talupojad kasutada kõiki tooteid, mida nad said kasvatada, ja nad kasutasid lisaks lihale ka verd, peekonit ja rupsi. Põhja -Rootsis asuvad Blodpalts on valmistatud loomsest verest, mis on segatud jahu ja kartulipüreega. Tainast moodustatakse pelmeenid, mis keedetakse ja serveeritakse praetud lihaga. Lõunamaalased eelistavad toorest kartulitainast jahuga. Sellistesse “mantlitesse” pannakse lihatükk või hakkliha ja serveeritakse pohlamoosiga.
Toidul on ka "taimetoitlane" alamliik, kui pelmeenid koosnevad ainult kartulist ja jahust. Neid nimetatakse "lamedateks maitseteks" ja neid maitsestatakse taldrikul võiga.
Köttbullar
Mäletate, mis oli Carlsoni lemmikroog? Ärge imege moosi, kui nii arvasite. Mõõdukalt toidetud kangelane eelistas köttbullarit - lihapalle, mille retsept tuli Rootsi 18. sajandil Ottomani impeeriumist. Rootsi toidukultuuri saate kogeda igas IKEA kaubanduskeskuses, kus serveeritakse köttbullarit iseteenindusega restoranides.
Lihapallid on valmistatud hakklihast, millele on lisatud vürtse ja köögivilju. Neid küpsetatakse ahjus ja serveeritakse kartulipüree või aurutatud köögiviljade ja kreemja kastmega. Maitseaktsendid on kaunilt seatud marineeritud kurkide ja marineeritud pohladega - Rootsi traditsiooniliste liharoogade muutumatuteks kaaslasteks.
Semla
Mis puutub maiustustesse ja magustoitudesse, siis rootslased võivad selles küsimuses paljudele mandri naabritele koefitsiente anda. Riigis on isegi ametlikult tunnustatud maiustuste päev, mis langeb … igal laupäeval. Igal nädalal sööb Rootsi neljaliikmeline perekond rohkem kui kilogrammi maiustusi, seega kas on ime, et Rootsis küpsetatakse ka igas kodus ja veelgi enam restoranis.
Tüüpiline Rootsi magustoidu näide on nisujahust semla kukkel mandlipasta ja vahukoorega. Selliste kuklite valmistamise traditsioon on seotud suure paastu võivõistlusega, kuid rootslased küpsetavad ja söövad semlat mõnuga ka teistel päevadel.
Kukli koor on selle täidises. Valmis semla ots lõigatakse ära ja kukkel täidetakse mandlivõi ja piima seguga. Magustoidu ülaosa on kaunistatud vahukoorega. "Semlat" serveeritakse tavaliselt kuuma piimaga kausis ning magustoidu erilisele vürtsikale aktsendile annavad taignale lisatud kardemoni noodid.
Prinsesstårta
Iga Rootsi kondiitripoe vaateakent kaunistab signatuurtort Prinsesstårta, mis tähistab 2020. aastal oma sajandat sünnipäeva. Rootsi magusa menüü kuningas on saanud nime kuninga Gustav V õetütarde järgi. Koogi aluseks on rullbiskviit, mille kihid on määritud vaarikamoosi, vahukoore ja vanillikreemiga. Tordi kuju meenutab rohelise martsipaniga kaetud kuplit. "Kirss" on suhkrust valmistatud punane roos.
"Printsessikook" on rootslaste seas nii populaarne, et nad on valmis seda lihavõttepühadeks, pulmadeks ja Halloweeniks sööma. Sõltuvalt olukorrast võib martsipan muuta värvi klassikalisest rohelisest oranžiks, punaseks ja isegi valgeks. Telli magustoit tassi kohvi või musta teega ning jõulupühadeks sobib see hästi ka klaasi kuuma glogiga.
Glögg
Hoolimata asjaolust, et glögg on jook, saab selle hõlpsasti liigitada üheks Rootsis proovitavaks roaks. Selle valmistamise traditsioonid pärinevad 16. sajandi keskpaigast, kui Poola printsess Katerina Jagiellonka sai kuningas Johan III naiseks. Noor kuninganna külmetas talvel Rootsis ja soojendas end kuuma veiniga. Nii said rootslased joogi, mille aroomi ja vürtsika maitseta ei saa täna hakkama ükski talvepuhkus.
Glöggi saab maitsta kõikide Rootsi linnade jõuluturgudel. Glöggi aluseks on punane vein, kuid sageli lisatakse sellele veidi Madeirat või viina. Glöggi keedetakse tulel, lisades veinile maitseainete segu: kardemoni, kaneeli, nelki, hakitud ingverit ja apelsinikoort. Kui varem andis glögg magusa maitse, siis nüüd kasutatakse sagedamini suhkrut, mis valmistamise käigus karamellistub.
