Paljude Nõukogude Liidu elanike jaoks tundus Baltikum tükike taevast Lääne elu. Läänemere kaldal pesitsenud riigid on alati olnud orienteeritud lääne poole ja unistanud võimalikult kiiresti iseseisva elu juurde naasmisest. Eesti kaasaegne vapp, nagu ka naabrite, Läti ja Leedu ametlikud sümbolid, on ilmekas tõend iseseisva arengutee valiku kohta.
Suured ja väikesed vapid
Heraldilises mõttes eristub Eesti mõnevõrra enamikust riikidest, kuna sellel on nii suurtel kui ka väikestel riiklikel sümbolitel, mida teatud juhtudel kasutatakse.
Selle riigi suur vapp on ilus ja uhke. Kuldsel kilbil on kolm stiliseeritud kujutist parimatest Euroopa traditsioonidest pärit leopardidest. Lihasööjad loomad on värvitud taevasinise värvusega, näidatud marssimas läände. Kogu seda hiilgust ümbritseb omamoodi kuldsete tammeokste pärg. Eesti väike vapp on identne suurega, kuid sellel puudub tammeoksadest raam.
Vapi päritolu
Eesti Vabariigi tänapäevase põhisümboli motiivid on otsitavad muinasajast. Veel 13. sajandil kinkis Taani kuningas Valdemar II kaunile Tallinnale vapimärgi, mis kujutas lõvisid. Linna vapilt kanti lõvid üle Estlandi provintsi ametlikule sümbolile. Selle pildi kiitis heaks Venemaa keisrinna Katariina II oktoobris 1788.
Ka 20. sajandi alguses moodustatud Eesti Vabariik on säilitanud riigi peamise sümbolina kauni, sügava tähendusega pildi. See oli seaduslikult kinnitatud Eesti Rahvusassamblees.
Elu Nõukogude Liidu osana
Kahjuks tõi 1940. aasta muutusi, riik saab vastu tahtmist Nõukogude Liidu osaks. Loomulikult ei saanud kõrgeim võim lubada vabariigil sellist sümbolit, mis meenutab kauget ajalugu ja sõbralikke suhteid kodanlike riikidega.
Ilusaid uhkeid kiskjaid kujutav vapp keelati. Selle asemel ilmus välja Eesti NSV sümbol, mis nagu kaks tilka vett nägi väheste eranditega välja nagu naaberriikide vapid.
Keskse positsiooni hõivas haamri ja sirbi kujutis tõusva päikese taustal. Kompositsioon oli raamitud omamoodi pärjaga nisukõrvadest ja kuusekäppadest. Lisaks seoti pärja alumine osa punase paelaga, millele oli kirjutatud vabariigi nimi ja kuulus fraas proletaarlaste kohta. Kiri oli loomulikult eesti keeles.
Esmapilgul oli selge, et sümbolil pole sügavat tähendust, sümbolid võeti meelevaldselt ega vastanud eestlaste tõelistele soovidele ja püüdlustele, mida aeg kinnitas. Niipea kui Nõukogude Liit hakkas õmblustest lõhkema, läks Eesti taas iseseisvale teele, kolm kuninglikku leopardi asusid taas riigi vapile.
