Bangladeshis elab üle 157 miljoni inimese.
Esimesed inimesed, kes asustasid Bengali piirkonda 4000 aastat tagasi, olid tiibeti-burmaanid, draviidid ja austraasialased. Praegu on valdav enamus riigi elanikkonnast bengalilased.
Rahvuslik koosseis:
- Bengalis (98%)
- teised rahvad (bihari, santal, mogh, chakma).
Bihari on enamasti koondunud Dhaka ja Narayangaja piirkondadesse, tšakma - Karnaphuli jõe orus, mogh - Chittagongi mäes, garo ja dalu - Maimansinghi ja Sylheti põhjaosas, tipra, mru, tanchaung, kami, bong - Chittagongi linnaosades ja Chittagongi mägedes.
1 ruutkilomeetri kohta elab 873 inimest, kuid suurim asustustihedus on tüüpiline Chittagongi, Dhaka, Khulna äärelinna piirkondadele (1 km² kohta elab 1550 inimest) ja mäed on kõige vähem asustatud (Chittagongi piirkond) - siin 1 ruutmeetri kohta elab 78 inimest.
Ametlik keel on bengali keel, kuid haridusasutustes ja ärikeskkonnas kasutatakse aktiivselt inglise keelt.
Suuremad linnad: Dhaka, Chittagong, Rajshahi, Khulna, Narayanganj, Maimansingh.
Bangladeshi inimesed on moslemid, hindud, budistid ja kristlased.
Eluaeg
Riigi meessoost ja naissoost elanikkond elab keskmiselt kuni 68 aastat.
Suhteliselt madalad määrad on tingitud asjaolust, et Bangladeshis eraldatakse tervishoiule väga vähe raha, vaesus on laialt levinud ning arstidest ja õdedest on puudus. Hoolimata asjaolust, et viimase 10 aasta jooksul on riigil õnnestunud keskmist eluiga pikendada (varem ulatus see vaid 61 aastani), vähendada emade ja laste suremust 70%, on selliseid probleeme nagu pidev alatoitumine ja tuberkuloos (vaesuse tõttu paigutatakse linnaelanikud ümber slummidesse, kus on tingimused haiguse levikuks soodsad).
Bangladeshi rahva traditsioonid ja kombed
Peamiselt külades elavad bengalid alluvad endiselt paganlikele rituaalidele ja traditsioonidele. Näiteks tühja kannu, linnurümba või kiisupaju oksa nägemine teel on ebasoodne märk kõikidele ettevõtmistele (uus äri, reisimine).
Kui poiss sünnib, on see Bengalisele palju õnne, mida ei saa tütre sünni kohta öelda, sest tal on vaja kaasavara koguda ja pärast pulmi saab ta oma mehe ja tema pere alluvuseks, poeg aga aita alati oma vanemaid.
Pulmatraditsioonid on huvitavad, sest noored otsivad ise partnerit, kuid selle valiku peavad vanemad heaks kiitma. Tüdrukutel on õigus abielluda 18 -aastaselt ja poistel 21 -aastaselt (aga kui mees ei tööta või ei teeni piisavalt raha, on tema vanematel õigus talle abiellumiseks luba mitte anda). Mis puutub pulmatseremooniasse, siis sellel peab olema kohal preester või mufti.
Kas minna Bangladeshi? Kuna võõrast inimest puudutada on halb vorm, ei tohiks te naisi ega lapsi tervitades kätt sirutada. Mehed aga saavad kätt suruda, kuid ainult siis, kui nad üksteist hästi tunnevad. Tänu sellele traditsioonile ei tasu muretseda, et kohalikud kaupmehed haaravad teid küünarnukist või riiete alläärest, nagu mõnes naaberriigis.
Kui kavatsete külastada Bangladeshi elanikku, võtke kaasa väike kingitus suveniiride, maiustuste, puuviljade, tubaka kujul (ärge mingil juhul annetage raha ega alkoholi).
