Atraktsiooni kirjeldus
Kuulus koobas on omamoodi maapiirkondade pühamu, mida kohalikud seda täpselt nimetavad. Koobas asub Peipsi kirdeosas, paari kilomeetri kaugusel Peipsi rannikust. Koobas kuulub Trutnevo külale, mis alustas oma ajalugu 1930. aastatel, samas kui varem eksisteerinud mõisa asemele loodi keskkolhoos. Küla auväärsest ja olulisimast pühast on saanud niinimetatud kuues reede ehk reede, mis toimub kuuendal nädalal pärast lihavõttepühade suurt püha. Sel päeval tuli pühapaika arvukalt palverändureid isegi kõige kaugematest küladest.
Kuuenda reede pühal järgnes ristikäik Kunes külas asuvast Peetruse ja Pauluse kirikust koopasse ning just selle kiriku juurde kuulus territoorium, mille käsutuses oli kihelkond ise. asub. Millal see traditsioon ilmus, on raske öelda, sest ühtegi kirjalikku tõendit pole leitud. Külaelanike meenutuste põhjal võib oletada, et ristikäigud toimusid kuni 1950. aastateni, mil 1930. aastatel kaotas kogudus oma preestri, kes kolis üle järve Eestisse. Usulised rongkäigud viidi läbi kunesti nimelise elaniku juhtimisel, kes varem laulis "tiival". Suurim osa inimesi osales Suure Isamaasõja ajal religioossetel rongkäikudel.
Nagu mainitud, voolas pühade ajal kohalikele maadele tohutu hulk palverändureid. Suure tõenäosusega oli palverändurite suurim šokk katse Trutnevo traktis. Sellest räägib järgmine lugu: nendes kohtades elas kunagi mõisniku Trutnevi perekond, kelle esindajad otsustasid veski rajada. Selle ehitamine algas pärastlõunal ja järgmisel päeval veski hävitati täielikult. Siis otsustas üks Trutnevi perekonnast luurata, kes hävitab ehitatavat treppi, ja otsustas ööbida traktis. Ühtäkki avaneb keset ööd tema ees pilt: Jumalaema laskub taevast ja puudutades kivi tõuseb taas taevasse. Siis mõistis ehitaja, et sellesse kohta on võimatu veskit ehitada, et see traktaat kuulub Jumalaemale, et jõud nendes kohtades on jumalik. Paljude inimeste sõnul tekivad need “jumalikud” aistingud oja alla laskudes. Siiani on kivile jäänud jälge Jumalaema jalast.
Nõukogude võimu ajal püüti ebaõnnestunult kivi ojast eemale veeretada või ümber pöörata, kuid sellest ei tulnud midagi välja, vaid kohutavad haigused tabasid neid, kes üritasid selle kivi vastu võidelda. Lisaks on hästi teada uskumatud imed paranemiseks kivist, millel on Jumalaema jäljed, seetõttu peetakse igal kuuendal reedel rongkäiku. Paranemiseks peate valama ojast vett ja täitma selle Jumalaema jalajäljega ning seejärel pesema selle jalajäljega veega, jooma vett ja palvetama.
Hetkel toimub koopa austamine Kunesti ja Vetvenniku küla kirikutes teeninud preestri aktiivse tööga. Alates 1990. aastate keskpaigast on ta kuuendal reedel korraldanud sellesse lugupeetud paika regulaarselt ristisõdu ning korraldab palveteenistusi ka teistel pühadel, toetades samal ajal organiseeritud palverännakute algatust. Bussid palveränduritega Slantsist ja Gdovist, mõnikord Pihkva linnast, aga ka Peterburist, lähevad kuulsa koopa juurde.
Selle koha topograafia on üsna tüüpiline vee ja kiviga koht selliste pühapaikade jaoks, mis asuvad meie riigi loodeosas, ainult sel juhul on ka koobas, kuhu legendi kohaselt Jumal kadus, kui ta kivi peale astus.
Koopal endal on palju pealdisi, mille tegid siia saabunud palverändurid. Just selles pühakojas käivad nad endiselt vastavalt lepingule. Palverändurid viskavad mündid jäljega kivi väikesesse süvendisse ning allikast purskuv vesi loetakse tervendavaks, mis meelitab siia üha rohkem inimesi.
