Atraktsiooni kirjeldus
Nesvizhi lossi väravate torn ehitati 16. sajandil lossiga samal ajal ja moodustas müüri ja väravaga ühtse terviku. Lossi peeti omal ajal kindlustuste poolest üheks vallutamatumaks ja täiuslikumaks kindlustuseks ning sellel oli oma suurtükivägi.
Kahjuks pole võimsat müüri ega ka hirmuäratavaid kindlustusi tänaseni säilinud ning lossitorn kerkib üksinda mitte kaugele Farny katedraalist ja tekitab turistides hämmeldust. Esialgu oli selliseid torne kaks ja need seisid mõlemal pool väravat (väravat), valvates ja kaitstes lossi sissepääsu. Värav hävitati 18. sajandil ja torn jäi püsti.
See iidne kaitserajatis ehitati kõigi 16. sajandi kindlustuskaanonite järgi arhitekti Jan Maria Bernardoni juhtimisel Nesviži lossi omaniku, vürst Nikolai Christopher Radziwilli vaeslapse poolt eraldatud vahenditega.
Hoolimata sõjalisest kasinusest ei puutu kolmetasandiline punastest tellistest torn, mis sobib toonides katusekatusega ja on viimistletud lumivalgete elementidega, ilma barokkstiilile omase armu. Torn on neljakandilise planeeringuga, iga astet kaunistavad erineva kujuga piluklaasid: kaared, ovaalid, ringid, mis taaselustab punastest tellistest torni ranged vormid.
Kõigist sõdadest hoolimata on torn tänaseni säilinud peaaegu terve ja väga korralikus seisukorras. Seda uurivad teadlased, arhitektid ja uudishimulikud turistid peavad seda iidse lossiarhitektuuri näiteks.