Atraktsiooni kirjeldus
Turaida loss asub Sigulda linnas, 50 km Läti pealinnast kirdes. Turaida muuseum-kaitseala pindala on 41 hektarit ja see asub Gauya jõe paremal kaldal. Kaitseala territooriumil on 37 ajaloolist hoonet. Turaida muuseum-kaitseala on Läti üks populaarsemaid muuseumikomplekse, statistika kohaselt külastab seda aastas umbes 170 tuhat turisti.
Linnus asutati 1214. Piiskop Philip asutas Turaida lossi Riia piiskopi Bukskhevdeni juhtimisel. Pärast ehituse lõpetamist sai loss nime "Fredeland", mis tõlkes saksa keelest tähendab "rahumeelset maad". See nimi aga ei haaranud ja nimi "Turaida" on säilinud tänapäevani, mis muistsete liivlaste keelest tõlgituna tähendas "jumalikku aeda".
Mitu sajandit on Turaida loss säilitanud oma strateegilise tähtsuse. Kuid 1776. aastal põles linnus pärast tulekahju peaaegu täielikult. 19. sajandi alguses rajati mõis keskaegse lossi hoovi. Siis ehitasid nad elamuid, samuti lautu, lautu ja muid kõrvalhooneid. 1924. aastal võeti Turaida lossi varemed riigi kaitse alla võetud ajalooliste hoonete nimekirja. Linnuse taastamine algas alles pärast Teise maailmasõja lõppu, seega algas taastamine peaaegu 200 aastat pärast lossi hävitamist tulekahjus.
Niisiis, remondi- ja restaureerimistööd algasid 1953. aastal, kõigepealt taastati Turaida lossi peatorn. 1974. aastal alustati linnuse territooriumil ulatuslikke arheoloogilisi väljakaevamisi ja teadusuuringuid. Alates aastast 1976. Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusel avastati umbes 5000 iidset leidu, millest kõige huvitavamad olid avastatud iidsed ahjud, vann koos kaevuga, õlletehas, mündid jne.
Huvitavaks leiuks osutusid juba mainitud ahjud, mis kütsid linnust. Soe õhk ahjudest tõusis läbi telliskivist tehtud tühimike, seejärel levis see mööda lossi seinu ja põrandaid, soojendades seega linnust ideaalselt. Huvitaval kombel kasutati sarnast küttepõhimõtet vanas Roomas vannides.
Toona tehtud väljakaevamiste tulemuseks oli lisaks leidudele endile umbes 1000 lehekülge teksti, mis kirjeldas leitud eksponaate, lisaks tegid kaevamistel osalejad umbes 500 skeemi ja plaani ning tegid umbes 7000 fotot..
Vaatlusplatvormina kasutatakse tänapäeval 26 meetri kõrgust Turaida kindluse rekonstrueeritud peatorni, kust avaneb veetlev vaade ümbruskonnale, mis sai oma ilu tõttu Läti Šveitsiks. Vaateplatvormile saab ronida läbi väga kitsaste ja madalate kiviastmetega käikude. Käikude kõrgus on veidi üle pooleteise meetri ja laius vaid pool meetrit.
Lisaks vaatlusvannile taastati ka teisi Turaida linnuse objekte: linnuse müürid, poolringikujulised ja põhjapoolsed tornid, samuti lõunatorn. Alates 1962. aastast asub restaureeritud majandushoones muuseum-kaitseala ekspositsioon.
Eelmise sajandi keskel alustatud arheoloogilised väljakaevamised ei lõpe tänapäeval. Seetõttu täiendavad muuseumifondi pidevalt uued eksponaadid. Turaida loss on üks populaarsemaid turismiobjekte Lätis. Siin korraldatakse pidevalt vana ja kaasaegse muusika kontserte, samuti igasuguseid festivale, näitusi ja muid kultuuriüritusi. Lossihoovis töötavad käsitöölised.
Legend Turaida roosist on seotud lossiga. Legendi järgi vallutasid Rootsi väed aastal 1601 lossi. Pärast lahingut leidis paleesekretär Greif surnute hulgast kõhnunud tüdruku. Ta tõi ta koju ja lubas teda üles kasvatada. See juhtus mais, nii et ta otsustas tüdrukut Mayaks kutsuda.
Aastatega muutus Maya nii ilusaks, et hakati teda kutsuma Turaida Roosiks. Teisel pool Gauja jõge elas tema kihlatu, Sigulda lossi aednik Viktor Heel. Õhtuti kohtusid Maya ja Victor Gutmani koopas. Sellest koopast vasakul kaevas Victor veel ühe väikese. Oma pruudiga kohtumise ootuses kaunistas ta väikese koopa lilledega. Täna kannab see koobas Victori nime.
Maya ilu kandis ära üks Turaida lossi haldaja palgasõdur Adam Yakubovsky, kelle juhataja plaanis peagi vallandada. Turaida Rose lükkas tagasi kõik Aadama edusammud ja pakkumised. Siis otsustas Adam maksta Mayale kätte ja võtta ta jõuga. Selles aitas teda tema sõber Peteris Skudritis.
Augustis 1620 sai maia kutse (väidetavalt Victorilt) kiirele koosolekule koopas. Koosolekule jõudes nägi Maya Jakubovskit ja Skudritist ning sai aru, et teda on petetud. Siis hüüdis ta: "Lõpeta! Nüüd veendud sina ise taskurätiku tugevuses. Ma seon selle kinni. Mõõk on sinuga, lõika kõigest jõust ja sa ei tee mulle kahju." Adam lõi mõõgaga Maya taskurätikuga kaetud kaelale. Veri voolas kohe välja, tüdruk kukkus isegi nutmata. Adam mõistis, et on "kohutav metsaline" ja põgenes sügavale metsa. Mõni aeg hiljem leidis Skudritis Aadama metsast, ta riputas end mõõga troppi.
Skudritis ja Adam arvasid, et taskurätikul on mingi maagiline jõud, nii et keegi neist ei oodanud sellist tulemust ja alles siis sai Skudritis aru, et Maya otsustas seda teha, sest ta uskus, et parem on surra kui au kaotada.
Sel õhtul tuli Victor koopasse Mayaga kohtuma ja leidis tema verise keha. Victorit süüdistati Maya surmas, kuna koopast leiti aedniku kirurg. Kohtunikud otsustasid piinamise abil Victorilt ülestunnistuse välja lüüa, millest Skudritise tunnistus ta päästis. Peteris Skudritist jäi kuritegu kummitama, nii et ta tuli kohtusse ja rääkis kõik ära. Juhtum lahendati. Aednik Victor ja ametnik Greif nõudsid Peterise karistamist, et mitte Maya mälu verega rüvetada, pealegi ei pidanud nad teda kuriteo otseseks süüdlaseks.
Maya jäänused maeti kogu austusega, Victor paigaldas isiklikult tema hauale risti ja lahkus pärast seda riigist, kuna murtud süda ei suutnud siin rahu leida. Jakubovski tapja laip maeti sohu. Skudritis veetis 4 kuud vanglas, mille jooksul ta kahetses sügavalt, pärast mida saadeti ta riigist välja.
Legendi Turaida roosist tõi käibele Vidzeme kohtukohtu osaleja Magnus von Wolffeld. Vidzeme kohtukoha leitud arhiividokumendid näitavad, et legend põhineb tõelistel sündmustel. Kuigi Turaida roosi legendi tõesust on korduvalt vaidlustatud.
