Atraktsiooni kirjeldus
Vao lossitorn on Eestis Donjoni stiilis lossidesse kuuluv torn. Eeldatavasti ehitati see 14. sajandi teisel poolel. Seda tüüpi lossid polnud tol ajal Liivimaa territooriumil haruldased. Need ehitati kohtadesse, kus tõsist turvalisust ei nõutud. Arvatakse, et Wao lossitorn ehitati maa ja veeteede valvamiseks ning talupoegade mässude korral eelpostiks. Pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal pöörasid feodaalid selliste tornide ehitamisele suurt tähelepanu. Meie ajani on säilinud vaid 2 sellist lossi - Vao ja Kiyu.
Vao torn on nelinurkne, ehitatud kohalikust lubjakivist. Seinte paksuse järgi otsustades polnud loss mõeldud tõsisteks sõjalisteks operatsioonideks. Banya loss asub endise mõisapargi serval, jõe kõrval, mis on Põltsamaa jõe allikas. Kui keldrid kokku lugeda, siis tornil on neli korrust. Keldrid on võlvitud.
Varem oli keldris esimesel korrusel panipaik, kus hoiti laskemoona. Teine korrus oli täidesaatev, kolmas eluruume ja neljas oli kaitseotstarbeline. Lisaks ladudele oli keldris tualett, suplusruum, kabel ja kamin, mis näitasid, et see torn oli vasalli alaline elukoht.
Alates 1744. aastast läks torn Edler von Rennenkampfi perekonna omandisse. Nad olid Vao lossi omanikud kuni 1939. aastani.
1986. aastal restaureeris lossi torni Vao kolhoos. 1991 kuni 1997 lossis tegutses Janis Tobrelutsu eraalgatusel muuseum. 1998. aastal korraldati lossis koostöös Väike Maarja muuseumiga uus näitus. Tornimuuseumis saate tutvuda lossi ajalooga, mõisa endaga, samuti mõisa kõrval asuvate küladega. Lisaks saab tornis vaadata lossi restaureerimisprotsessi fotosid, Vaos elanud perede vappe. Lisaks ülaltoodule on muuseumis palju teavet Rennenkampfi perekonna kohta, kes on viimased mõisas elanud Ida -Saksa inimesed, kellele on pühendatud esimesel korrusel asuv näitus.
Lossi interjöör on tehtud keskaegses vaimus, toa keskel on laud koos toolidega, mis on polsterdatud metssea nahaga. Metallist lambid, mis on kaunistatud vitraažakendega seintel ja laes, pärinevad ristikujulise valgustuse algusest. Ülemisel korrusel näete maali, mis kujutab inimesi keskaegsetes kostüümides.
On legend, mis ütleb, et Vaost Kiltsisse viib maa -alune käik, mille pikkus on umbes 3 km. Rada ennast ei leitud, kuid 20. sajandil leiti maaomaniku põllult väidetavalt pikki põhjast lõunasse viivaid lohke, mis olid kaetud maaga.
