Atraktsiooni kirjeldus
Victory Park asub Arkaadia pargist Ojara Vatsietis tänava vastas. Pargi pindala on 36,7 hektarit. Park asutati 1909. Tööd pargi loomisel jätkusid aastaringselt ning 1910. aastal see avati. Siis kutsuti teda Petrovskiks. 5 aastat pärast avamist, 1915. aastal, istutati Uzvaras parki pärnaallee.
Petrovski nimetati 1923. aastal ümber Võidupargiks, kuna siin peeti sõjaväeparaade. 1938. aastal toimus selles pargis 9. laulupidu, eriti selleks ehitas lava arhitekt A. Birzniek. Hiljem plaaniti selle pidustuse tarvis ehitada staadion ja väljak, kuid need plaanid katkestas Teine maailmasõda.
1961. aastal nimetati park ümber Kongresside pargiks ja juba 1963. aastal - NLKP XXII kongressi järgi nimetatud pargiks. Samal ajal alustati pargi rekonstrueerimisega. Projekti arhitektid olid V. Dorofejev, E. Vogel ja dendroloog K. Barons. Pargi ümberkorraldamise tulemusena muudeti Marupite jõe sängi, kaevati tiik ja külvati muru. Hiljem istutati parki Läti tähtsündmuste auks uued puud.
1985. aastal avati pargis uus monument, mis oli pühendatud "Nõukogude armee sõduritele - Riia vabastavatele natside sissetungijate eest". Kompositsiooni keskel on 79-meetrine stele, külgedel on skulptuursed pildid emamaast ja sõduritest-vabastajatest. Sektsioonis on stele viieharuline täht, viis kiirt sümboliseerivad 5 aastat võitlust Saksa okupatsiooni vastu. 1985. aastal nimetati park uuesti Võidu pargiks.
2006. aastal alustas Võidupargis tööd kunstlumega suusarada. Samuti korraldatakse rattavõistlusi ja seal on 9-auguline minigolfirada. Pargi kaasaegne pindala on 36,7 hektarit. Parki istutatud puude hulgas valitsevad pärnad, tammed, kased, vahtrad. Samuti on koduks 23 liiki kohalikke taimi ja ligikaudu 75 sissetoodud puittaimede vormi (näiteks Ledebouri lehis ja palsam nulg).
