Atraktsiooni kirjeldus
17. sajandi teisel poolel hakkasid jõukad tallinlased ehitama omale suvemaju koos parkidega. 1714. aastal omandas Peeter I 5 Rootsi suvemõisa, mis asusid tükk maad Narva ja Tartu maantee vahel. Maja, mille ehitas magistraadi liige Heinrich Fonne, sai peagi tuntuks kuninga "vana paleena". See koht oli mugav ööbimiseks ja maalilise ümbruse imetlemiseks. Hoone oma väiksuse ja tagasihoidliku disainiga aga ei vastanud oma otstarbele.
Peeter I nägi piisavalt majesteetlikke ja luksuslikke paleesid, mis asusid Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis. Pargiarhitektuuri kontseptsioon pidi rõhutama autokraadi jõudu, taimede paigutus pidi olema sümmeetriline ja korrektne, öeldes kõnekalt, et isegi loodus on valitsejale allutatud. Peeter oskas aga hinnata looduse loomulikku ilu. Kadriorus on kujunenud kompromiss kesklinnas asuva tavalise pargi ja äärelinnas asuva maastikupargi vahel. See park kavandati avalikuks, linnainimesed ja linna külalised saavad seda tasuta külastada ning see on tänaseni.
Palee sünnipäeva tähistatakse 22. juulil. Just sel päeval 1719. aastal mõõtis Peeter I koos arhitekti Nicolo Michettiga tulevase "uue palee" ja tavalise pargi ala. Palee koosneb 3 osast. Peahoone ja kõrvalhooned näivad tõusvat poodiumile. Kõik 3 osa on omavahel ühendatud võreseintega, kaetud balustraadiga ja keskel on väike purskkaev maskaroniga.
Hoolimata asjaolust, et Cardiorgio palee arhitekt oli itaallane Nicolo Michetti, on tunda Prantsuse mõju: plaanil on näha, et paleel on lilleaia poole väljaulatuvad tiivad. Kõrge tseremooniasaal, mis asub 2 korrust, meenutab kahe valgustusega "Itaalia ruume", mida rõhutab eriti lae ja seinte rikkalik krohvitud kaunistamine, mis on valmistatud Rooma barokkstiilis.
Kuninga ja kuninganna privaatruumid asusid palee tiibades, nagu see prantsuse paleeetiketi järgi olema peaks. Peeter I töötuba ja riidekapp asusid põhjatiivas, et oleks võimalik akendest merd näha. Kõrvalhooned ja esimene korrus olid reserveeritud teenindusruumidele. Seal asus ka kuninglik köök, mille asemel on nüüd kohvik.
Luksusliku tseremooniasaali kujunduse põhiidee oli paleeomanike monogrammidega keiserlik barokk, keiserlikud kroonid ja Vene vapi kotkad, mida ümbritsesid tiibadega geeniused, kes trumpavad igavest hiilgust. Plafoonide ja krohv medaljonide maal on pühendatud ka Peetrusele ja Katariinale, samuti Venemaa võidule Rootsi üle Põhjasõjas.
Klient aga ei näinud Kardiorgi paleed valminud kujul. Kui Peeter I 1725 suri, ümbritses palee endiselt tellinguid. Ja isegi 1727. aastal, Katariina I surma -aastal, polnud kõik laed veel krohvitud.
Pärast projekti arhitekti Rooma naasmist jätkas töö andmist tema andekas vene assistent Mihhail Zemtsov. Ta tahtis töö lõpetada, järgides algselt väljatöötatud projekti, kuid provintsi residents ei tekitanud kuninglikus õukonnas enam suurt huvi ning arhitekt sai käsu ehitust vastavalt projektile vähendada. Purskkaevude, skulptuuride ja kaunistuste arvu vähendati.
Hiljem, alustades Elizaveta Petrovnast ja lõpetades viimase keiser Nikolai II -ga, külastasid Kardiorgi paleed kõik Venemaa kroonitud isikud, välja arvatud Paulus I. Enne iga sellist visiiti taastati ja tehti korda palee. 1806. aastal taastati Aleksander I käsul juba varemetes palee. Ja perioodil 1828–1832. Nikolai I juhtimisel renoveeriti kogu palee ja pargiansambel.
Pärast tsaarirežiimi kukutamist asus palees lühikest aega Tallinna Tööliste ja Sõdurite Saadikute Nõukogu. Ja 1921. aastal hakkas palees paiknema Eesti muuseum. Suured muutused palees toimusid ajavahemikul 1933–1940, kui hoone muudeti riigi elukohaks. A. Vladovski koostatud projekti kohaselt lisati paleesse banketisaal, väike söögituba ja talveaed. Mõned toad on ümber kujundatud. Samuti taastati palee fassaadid ja interjöörid.
Pärast Teist maailmasõda langes palee taas muuseumi valdusse. 1991. aastal tuli muuseumikogu ümber paigutada, kuna paleehoone oli nii lagunenud, et vajas tõsist remonti. Algas pikk Kardiorgi palee kapitaalremondi ja restaureerimistöö. 22. juunil 2000, Kadrioru sünnipäeval, avati palees Kadrioru kunstimuuseum. Nüüd on palees Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu. Lisaks näitustele korraldatakse siin kontserte, teatrietendusi, vastuvõtte ja loenguid. Palee taga rekonstrueeritud ülemine lilleaed on valmistatud 18. sajandi projekti järgi ja on suvel külastajatele avatud.
