Väike islamiriik on juba aastakümneid olnud kogu planeedi keskmes. Selle põhjuseks on käimasolevad sõjad võimu pärast riigis, Nõukogude vägede ja Ameerika Ühendriikide armee osalemine nendes. Samas on peaaegu riigi moodustamise hetkest ilmunud Afganistani vapp vastupidiselt teiste riikide rahvussümbolitele üsna rahumeelne.
Pikk ajalugu ja ikoonilised sümbolid
1901. aastal ilmunud Afganistani emiraadi vapi kujutis sarnaneb riigi kaasaegse sümboliga, mille põhielemendid on:
- sümboolne pilt Mekast;
- mošee mirabiga;
- palvematt;
- riigilipud;
- nisukõrvade pärg;
- pealdis on nn shihada.
Ühelt poolt on värvipalett väga vaoshoitud. Vapp on täielikult valmistatud kuldset värvi. Ainsad värvi poolest erinevad elemendid on riigi lipud, mis on maalitud rahvusvärvides.
Islami sümbolid
Afganistani vapp peegeldab moslemite peamisi pühasid sümboleid, sealhulgas Mekat, mida peetakse islami peamiseks linnaks, moslemite palverännaku keskuseks. Tegelikkuses asub asula Saudi Araabia territooriumil.
Teine moslemi religiooni sümbol, mis on Afganistani peamisel sümbolil, on mošee. Kujutatud on usuhoone osa miraabiga, seina nišš, mida tavaliselt kaunistavad sambad. Mihrabis palvetab imaam, namazi juht.
Vapi teine oluline detail on palvevaip, ilma milleta moslemit ette ei kujuta. Sellel teemal on moslemite pärimuskultuuris suur tähtsus. Kristlase majja tulles jääb tema vaibal istuv islami usu esindaja justkui oma territooriumile.
Sõprus Nõukogude Liiduga
Viimase mitme sajandi jooksul on Afganistani vapp palju kordi muutunud. Kõige sagedamini olid muudatused väikesed, riigi radikaalselt uus ametlik sümbol ilmus, kui Nõukogude Liit ilmus sõpradeks.
1980. aastal ilmus Afganistani vapp, mis oma piirjoonte ja elementidega meenutab väga liiduvabariikide põhisümboleid. Näiteks tõusev päike, kompositsiooni krooniv punane viieharuline täht või maisikõrvade pärg, mis on põimitud riigilipu värvides maalitud paelaga. 1987. aastal kadus täht, mis sümboliseeris muutust riigi välispoliitikas.
