Luksemburgi Suurhertsogiriik on pindala poolest üks väiksemaid riike maailmas. Asub Euroopas, selle naabriteks on Belgia, Saksamaa ja Prantsusmaa ning Luksemburgi kultuur kujunes nende osariikide erilise mõju all.
Varasest keskajast
Riigi peamine kultuuri- ja kunstikeskus alates 7. sajandist oli Echternachi klooster. Selle meistrid tegid osavaid miniatuure, milles võis esialgu aimata iirlasi ning 10. sajandi lõpuks ja germaani traditsioone. Nikerdajad kaunistasid evangeeliumi luuplaatidest raamidega. Pühade raamatute kaunistamiseks kasutati kulda, elevandiluust ja hõbedat.
Keskaegse Luksemburgi arhitektid ehitasid losse ja kindlusi, millest enamik pole kahjuks tänaseni säilinud. XIV-XVI sajandil ehitatud templid olid rikkalikult kaunistatud skulptuuriteostega.
Hertsogi auks
Hertsogkonna pealinna üks peamisi arhitektuurilisi vaatamisväärsusi on Adolphuse sild. See ühendas Alam- ja Ülem -Luksemburgi hertsog Adolfi valitsemisajal 20. sajandi alguses. Ühekaareline sild on ainulaadne selle poolest, et sellest sai selle ehitamise ajal suurim omataoline kivikonstruktsioon maailmas. Selle pikkus oli 153 meetrit ja kaare pikkus üle 80 meetri.
Linna visiitkaarti ja tükki keskaegsest kultuurist Luksemburgis nimetatakse katedraaliks, mis on püstitatud Jumalaema auks. Tempel on hilisgooti näide.
Notre Dame'i katedraali peamiseks aardeks on paljude aastakümnete jooksul olnud 18. sajandi lõpus omandatud imeline pilt Kurbuste lohutajast. Templis asub suurvürstide haud ja Böömimaa kuninga Johannes Pime haud.
Muusikaline Luksemburg
Olles Saksamaa lähedal, ei saanud hertsogkond tema muusikalise mõju alla jääda. Luksemburgi kultuuris võib teatud "saksa" noote selgelt jälgida ja iga -aastased muusikafestivalid Echternachis meenutavad väga samu pühasid Saksamaal. Poplauljad hoiavad sammu kolleegidega teistes Vana Maailma riikides ja on isegi korduvalt võitnud sellise maineka konkursi nagu Eurovision.
