München on Berliini ja Hamburgi järel suuruselt kolmas linn Saksamaal, samuti Baieri liidumaa osariigi pealinn.
Esimesed kirjalikud mainimised linnast pärinevad aastast 1158 ja sellest ajast pärineb Müncheni ajalugu. Aastaks 1175 püstitati asula ümber massiivsed kaitsemüürid ja München sai ametlikult "linna" staatuse.
Keskaeg
Aastal 1180 kaotas Saksamaa kuninga ja Püha Rooma keisri Frederick I Barbarossa algatatud kohtuasja tulemusena Saksimaa ja Baieri hertsog Heinrich Leo olulise osa oma maadest ning Otto I von Wittelsbach sai Baieri hertsogiks, samas kui München oli viidi Freisingi piiskopi juhtima. Kuid juba 1240. aastal sattus München Otto II von Wittelsbachi kontrolli alla. Aastal 1255, pärast Baieri jagamist, sai linn Ülem -Baieri hertsogiriigi residentsiks ja jäi Wittelsbachi dünastia valdusse kuni 1918. aastani.
1314. aastal sai Saksamaa kuningaks Wittelsbachi perekonna hertsog Louis IV ja 1328. aastal krooniti ta Püha Rooma keisriks ning andis Münchenile "soolamonopoli", pakkudes sellega linnale märkimisväärset lisatulu. Hoolimata mitmetest laastavatest tulekahjudest ja mõnest linnarahva rahulolematusest põhjustatud mässust kasvas ja arenes München kiiresti. 1506. aastal ühendati Baieri ja selle pealinnaks sai München.
16. sajandil sai linnast nii suur kultuurikeskus kui ka Saksamaa vastureformatsiooni keskus. Oluline sündmus Müncheni ajaloos sel perioodil oli 1589. aastal asutatud õlletehase Hofbräuhaus Court asutamine, mis on tänapäeval üks maailma kuulsamaid õllerestorane koos õlleaiaga ja üks peamisi vaatamisväärsusi Münchenis.
1609. aastal asutati Münchenis Baieri hertsogi Maximilian I algatusel Katoliku Liiga, mis mängis hiljem olulist rolli nn kolmekümneaastase sõja (1618–1648) algfaasis Euroopas hegemoonia nimel. Aastal 1632 okupeerisid Rootsi kuninga Gustav II Adolfi väed Müncheni ja Maximilian I, kes oli selleks ajaks juba impeeriumi kuurvürst, saadeti linnast välja. Vaid kaks aastat hiljem nõudsid vägivaldsed mullikatku puhangud ligi kolmandiku Müncheni elanikkonnast. 1648. aastal lõppes kolmekümneaastane sõda Vestfaali rahu allkirjastamisega ja München tagastati Baieri kuurvürsti kontrolli alla.
19. ja 20. sajand
1806. aastal, pärast Püha Rooma impeeriumi kokkuvarisemist, sai Münchenist Baieri kuningriigi pealinn. Üldiselt iseloomustas 19. sajandit linna jaoks kiire industrialiseerimine ja kiire kultuuriline areng. Sel perioodil muutus oluliselt ka linna arhitektuuriline välimus.
1914. aastal, esimese maailmasõja puhkemisega, tuli linna nälg ja häving ning juba 1916. aastal sai München Prantsuse lennunduse pommitamise tagajärjel rängalt kannatada. Ka sõjajärgne periood oli väga raske. München sattus poliitiliste rahutuste keskmesse ja just siin toimus 1923. aastal nn "Beer Putsch" (eesotsas natsionaalsotsialist Adolf Hitleri ja kindral Ludendorffiga), mille eesmärk oli võimu haaramine ja kukutamine. Weimari Vabariik.
Teise maailmasõja eelõhtul sai Münchenist tegelikult natside peakorter ja läks seejärel ajalukku kurikuulsa “Müncheni kokkuleppega” (1938), mille kohaselt viidi Tšehhoslovakkiale kuuluv Sudeedimaa Saksamaale. Ent Münchenist, mis oli sisuliselt natside tugipunkt, sai ka üks erinevate vastupanuliikumiste, sealhulgas põrandaaluse üliõpilasorganisatsiooni "White Rose", üks olulisi keskusi. Sõja ajal pommitati linna korduvalt ja hävitati põhjalikult.
Täna on München suur tööstus-, kultuuri- ja teaduskeskus. Münchenis asub ka maailmakuulus Oktoberfest, mis on selliste ürituste seas oma mõõtmetelt võrratu ja meelitab igal aastal miljoneid külastajaid üle maailma.
