Atraktsiooni kirjeldus
Koknese lossi ehitas 1209. aastal Riia peapiiskop. Tänaseni on säilinud vaid Koknese lossi varemed, kuid need annavad sellele iidsele paigale teatud võlu. Koknese küla, kus asuvad lossivaremed, asub Jekabpilsist umbes 30 km kaugusel.
Ajaloolistes kroonikates mainiti puidust lossi juba 1200. aastal. Puitkonstruktsioon põletati ja selle asemele hakati piiskopi käsul 1209. aastal ehitama kivist kristlikku lossi. Ehituse materjalideks olid Daugava kallastel kaevandatud dolomiitplokid. Akende ja ukseavade kaunistamisel kasutati telliseid. 1210. aasta kevadel ründasid leedulased lossi, mis oli alles pooleldi ehitatud, kuid neil ei õnnestunud linnust vallutada. Hiljem on relvastatud konflikte esinenud üsna sageli.
Järk -järgult moodustati lossi ümber linn, mis oli erilisel positsioonil. Liivimaal oli neid vaid 4: Riia, Limbaži, Koknese ja Straupe. 1277. aastal sai Koknese linna staatuse, mille talle andis peapiiskop Johannes I. Samal ajal määrati linna piirid, lisaks anti Koknese kodanikele peapiiskopi valdustest maatükid.
Ehitatud loss eksisteeris 500 aastat, selle aja jooksul vahetati välja omanikke, seda ehitati mitu korda ümber. Lossi lasid Poola väed õhku kohe Põhjasõja alguses ja sellest ajast alates pole seda enam taastatud. Samal ajal hävitati linna jäänused. Pärast sõda käis loss käest kätte. Selle viimane omanik oli perekond Levenshtern, kelle valdus oli enne põllumajandusreformi.
Otto von Levenstern ehitas 19. sajandi lõpus endale uue Koknese palee, mida nimetati lihtsalt uueks lossiks. Uue palee elu oli aga lühiajaline. See hävitati Esimese maailmasõja ajal. Huvitav on see, et Daugava teisest kaldast saabunud saksa mürsud ei teinud juba hävinud lossile suurt kahju, kuid granaadid hävitasid Uue lossi. Pärast sõja lõppu viidi Uue lossi varemed ehitusmaterjalide tarbeks minema, Vana Koknese lossi varemed jäid puutumata.
1967 tõi Koknese lossi uue hävingu. Plavinase tuumaelektrijaama ehitamise ajal ujutati üle suured alad. Raske uskuda, et Koknese kindlus kunagi mäe otsas seisis, sest pärast hüdroelektrijaama ilmumist hakkas veehoidla lossi vundamenti pesema.
Koknese loss püstitati kahekorruselise kolmnurkse planeeringuga viie torniga hoonena. Loss tõusis kõrgele kaljule kahe jõe ühinemiskohal. Tornide arv muutus kogu lossi ajaloo jooksul ja loss ise ehitati ümber umbes 6 korda. Koknese lossi ümbritsesid paksud dolomiidist kõrged müürid.
Lossi läänepoolsel küljel olid tornide all vanglad. Koknese lossi esimesele korrusele ehitati õlletehas, pagaritöökoda ja köök. Teisel korrusel olid eluruumid ja koosolekuruumid. Kütmiseks kasutati kaminaid ja kahhelahjusid.
Pärast Läti iseseisvuse taastamist töötati välja eriprogrammid kultuuri- ja ajaloomälestiste kaitseks ja taastamiseks. Alates 1999. aastast1 teeb Koknese loss regulaarselt varemete konserveerimistöid, et peatada varemete edasine hävitamine.
