Atraktsiooni kirjeldus
Sergievka palee- ja pargiansambel ehk Leuchtenbergi mõis on 19. sajandi kultuuri- ja ajaloomälestis, loodusmälestis, aga ka maailma rahvaste loodus- ja kultuuripärandi monument.
18. sajandi alguses kuulus see territoorium Peeter Suure kaaslasele Aleksandr Ivanovitš Rumjantsevile. Pärandina läks pärandus tema pojale - Peeter Aleksandrovitš Rumjantsev -Zadunaiskõ, feldmarssal. Mõis sai nime "Sergievka" feldmarssali poja Sergei Petrovitš Rumjantsevi järgi.
1822. aastal müüdi mõis Narõškinile. Just nemad lõid siia hämmastava pargi koos paljude hoonetega. Peagi omandas pärandvara Nikolai I oma tütre Maria Nikolaevna ja tema abikaasa Leuchtenbergi hertsogi jaoks.
Aastatel 1839-1842 arhitekt A. I. Stakenschneider, kes ehitas Peterburis Leuchtenbergi abikaasadele Mariinski palee, püstitas oma maapalee Sergijevkasse. Hoone on valmistatud klassitsistlikus stiilis ja asub Sergievka pargi kirdeosas rannaääre tipus. Sama arhitekt ehitas mõisasse Hoffmeisteri ja Köögi hooned ning marmorkattega kabeli (1845–1846).
Pargi kujundamist jätkati 19. sajandi keskel, pargi taimekogu täiendati, suurtest graniidist rändrahnudest lõigati välja skulptuure ja pinke. Pärast revolutsioonilisi sündmusi kuulutati rahvakomissaride nõukogu määruse alusel park loodusmälestiseks ja võeti riigi kaitse alla. Sergievka mõis anti üle Leningradi ülikoolile (bioloogia- ja mullateaduskond). Leningradi ülikooli bioloogiliste uuringute instituut asub palees endas ja pargi territooriumil asuvates hoonetes.
Sõja ajal sattus Leuchtenbergi mõis Oranienbaumi sillapea rindele. Hooned ja park ise said vaenutegevusest tugevalt kannatada. Sõjajärgsetel aastatel tehti Leningradi ülikooli jõupingutusi paleepargi parandamiseks ning 1965. aastal taastati palee fassaadid vastavalt arhitekt V. I. Seideman.
60ndate lõpus tehti pargis restaureerimistööd vastavalt arhitekt K. D. Agapova.
Park algab lõunaküljelt ülikooli raudteeplatvormi juurest ja läheb põhja kuni Soome lahe kaldani. Park "Sergievka" kirdepiiridest palee ja pargiansambli "Oma dacha" juures. Pargis on seeria tiike kahekümne tammisilla ja sillaga. Christatelka jõgi voolab tiikidest Soome lahe poole sügavates paisudes. Enne voolu Soome lahte Oranienbaumi maantee põhjas ühinevad ojad üheks ojaks.
Sergievka mõisa park on korraldatud loodusliku metsa kohale. Pargis on bioloogid registreerinud 185 linnuliiki, 250 soontaimeliiki, 35 imetajaliiki. Pargi pindala on 120 hektarit.
Pargis elavad sellised haruldased linnuliigid nagu kolme varba rähn, valgeselg-kirjurähn, suur-harilik metskits, väike luik, laululuik, harilik kriket ja väike tiir. Imetajate hulka kuuluvad Brandti nahkhiir, kahevärviline nahk, majapidaja lest, hiirelaps, punane öine nahkhiir, tiiginahk.
Pargi territooriumil on keelatud lilli, marju, seeni korjata, veekogudes ujuda, lõket teha, pargis ringi liikuda mitte mööda teid, teha ehitustöid, samuti liiklust ja ratsutada.
