Atraktsiooni kirjeldus
Kaunos on iidne linn Dalyani jõe lahes, kolmekümne kilomeetri kaugusel Marmarisest. Iidse linna loomise arvele kuulub 10. sajand eKr. Legendid räägivad, et Kaunose linn ehitati Lykia-Karya piirile. Praegu käivad linnas silmapaistva arheoloogi ja professor Cengiz Ishyki juhendamisel arheoloogilised väljakaevamised. Kaunosel on pikk ajalugu - selle olemasolu ajal piirasid linna Aleksander Suure väed ja Vana -Rooma sõdalased.
Iidse linna koha uurimise tulemusena avastati esemeid, mis olid seotud iidse, keskaja, bütsantsi ja rooma perioodiga. Linn, mis oli muinasajal üks peamisi sadamaid, on nüüd Dalyani delta tekkimise tõttu mererannikust eemaldunud. Üks peamisi antiikaja geograafi ja ajaloolasi Strabo ütles: "Kaunos asub rannikul ja Kalbis voolab läheduses." Samuti märgib ta, et linnas olid laevatehased ja sadam, mille sissepääs oli suletud.
Arvestades Kaunose geograafilist asukohta, võime järeldada, et see asub Rhodose vastas Karje lõunarannikul. Põhjast ümbritsevad linna Menderesi mäed ja läänest mere vastas Lüükia kalmehauad. Seda eraldavad orud ülejäänud Karjast ning selle esiosa vaatab lõuna- ja idaosas asuva Lykia poole.
Iidne linn asub 152 meetrit üle merepinna ja akropol asub linna edelaosas. Poolsaarel püstitati keele kujul väike torn, mille kõrgus oli umbes viiskümmend meetrit ja mis levis kahe künka vahel mere poole. Muistsel ja varasel klassikalisel ajastul moodustasid Kaunose tagaküljele ehitatud linnamüürid, Väike torn ja Akropol ning sisemised linnamüürid linnale omamoodi kaitsekilbi. Kuna väljakaevamisi pole kogu territooriumil veel tehtud, pole iidse linna täpne paigutus täielikult selge. On ainult teada, et Hecatomnidleri perioodil laiendati seda terrassidega. Varasemad terrassid taastati ning järgnevatel perioodidel ehitati uued ja suuremad.
Linna nime mainiti juba kolmandal aastatuhandel eKr. Kaunos kandis oma territooriumil üle suure hulga rahvaste: joonialaste, kariaanide, pärslaste, liiklaste, roomlaste, bütsantslaste ja kreeklaste kohaloleku. Beylik Menteshe laiendas siin oma võimu 1291. aastal ja 1392. aastal liideti need maad sultani Bayazidi poolt Osmanite riigiga. 4. sajandist eKr pärit kivikalmetest sai üks Kaunose sümboleid. NS. Neid Dalyanilt selgelt nähtavaid haudu kasutati ka roomlaste ajal. Lüükia tüüpi haudadesse paigaldati sageli lamamistool, mis koosnes kolmest kivist, surnu pandi sellele lamamistoolile ning haua fassaadi kaunistasid fronton ja kaks Joonia veergu. Kõigile haudadele siiski ligi ei pääse, julgemate jaoks on köiel redel. Siia maetud inimeste jäänused on juba ammu lagunenud. Kaua läinud tsivilisatsioonide igavest mälestust valvavad kaks lõvipead, kes vaatavad üksteisele otsa Kariuse haudade pinnalt.
Kaunos oli tähtis kaubandus- ja sadamalinn. Aja jooksul kaotas laht mudaladestuste tõttu oma tähtsuse ja muutus madalaks. Herodotose sõnul nimetasid Kaunose elanikud end Girithi põliselanikeks. Linna rajas Miletose poeg Kaunos, kes saadeti vanematekodust välja keelatud suhte tõttu õega.
Muul asub linnast kümne minuti jalutuskäigu kaugusel. Jahtidega siia saabujad jätavad oma laevad Delikli saare lähedale ja tulevad kanaliga paatidega muuli juurde. Linnasadam asus Syuluklyu järve piirkonnas akropoli jalamil. Meri oli neil aastatel akropoli enda tasemel. Kui kogu Anatoolia oli Pärsia mõju all, sattus Kaunos Pärsia pealetungi ajal Mavsoli kontrolli alla. Pärast seda, kui Aleksander Suur pärslasi alistas, valitses linna põrgu printsess, seejärel Antigonus ja Ptolemeus. Linn oli omakorda osa Rhodose ja Bergama kuningriikidest.
Põhjaküljel asuvate seinte fragmendid on keskaegsed hooned. Pikim müür algab sadama põhjaküljelt ja ulatub Dalyani küla lähedal asuvate kaljudeni. Müüri põhjaosa ehitati Mavsoli valitsemisajal. Loodekülje hooned püstitati Kreeka perioodil ja otse sadama kõrval asuvad hooned kuuluvad veelgi varasematesse ajastutesse.
Akropoli jalamil on teater. Selle parteris on kolmkümmend kolm istmerida. Üks hoonetest, mis asuvad teatrist läänes, on basiilikataoline kirik. Ülejäänud varemed kuulusid templile ja suplusmajale. Avatud ringi kontuuriga konstruktsiooni taga, mida kaunistavad siledad veerud, on kolmel astmel seisnud poodium. Ajaloolased väidavad, et see on ka mõne templi varemed. Mis oli ümmarguse vundamendi aluseks, pole teada.
Põhjaosas vana sadama piirkonnas tehtud väljakaevamiste käigus leiti autasude galerii. Selle läheduses on palju pjedestaale, kuid kujusid ennast ei leitud. Galerii lähedalt avastatud allikas on nüüd taastatud.
