Atraktsiooni kirjeldus
Keskaegsed arhitektuurimälestised on väärtuslik osa Eesti arhitektuuripärandist. Erilise koha hõivab Tartu Jaani kirik, seda eelkõige põletatud savist dekoratiivdetailide - terrakota tõttu. Esialgu oli nende arv üle 1000. Kogu kiriku ajaloo jooksul ei ole kõik terrakotaskulptuurid säilinud, kuid siiski on suur osa neist kujudest puutumata ja võime neid tänapäeval jälgida.
Kuigi terrakota oli keskaegses arhitektuuris hästi tuntud ja laialdaselt kasutatav materjal, pole sel ajal ehitatud hoonete hulgas struktuuri, mis suudaks selle tehnika suuruse ja kõrge skulptuuritaseme poolest konkureerida Jaanovski kirikuga. Tänu sellele omadusele on kirik üsna märgatav arhitektuurimälestis kogu Lääne -Euroopa gooti mõõtkavas.
Kogu oma ajaloo jooksul on kirikut korduvalt hävitatud ja taastatud, kuid selle keskaegne välimus on tänapäeval kergesti aimatav. Jaani kirik on kolmekäiguline hoone, millel on võimas läänetorn. Kuna kirik ei ehitatud ühe plaani järgi, sai see oma lõpliku välimuse pärast korduvaid täiendusi ja ümberehitusi, samuti katastroofe. Ehituse täpne alguskuupäev ja käik pole teada. Allikad räägivad, et 1323. aastal oli kihelkond või isegi kirik ise juba olemas. Arheoloogilised väljakaevamised on aidanud taastada ja täiendada kiriku ajalugu.
Nii selgus näiteks, et kiriku ehitamise ajalugu ulatub sajandite taha palju kaugemale, kui see võiks püha struktuuri väljanägemise järgi tunduda. Kaevamiste käigus avastatud pikisuunalise puitkonstruktsiooni fragmendid pärinevad 12.-13. Hoone välimust on selliste leidude põhjal raske hinnata, kuid kindlalt on teada, et tegemist oli kristliku kirikuga, mis eksisteeris juba enne Eesti vallutamist ja totaalset ristiusustamist 13. sajandil.
Suure tõenäosusega paistis võimas läänetorn silma 14. sajandi teisel poolel ehitatud kiriku arhitektuurilises välimuses. Hoone läänepoolne portaal oli kaunistatud dekoratiivse frontoniga, mis sisaldas 15 skulptuuri. Kompositsiooni keskmes oli Jeesus, keda ümbritsesid Maarja, Ristija Johannes ja 12 apostlit. See kompositsioon on stseen Viimse kohtuotsuse ja eestpalve eest inimeste eest Jeesuse Kristuse, Jumalaema, Ristija ja pühade apostlite ees.
Kiriku sisustus oli rikkalikult kaunistatud, eriti keskosa. Kahjuks on selle kunagisest ilust säilinud tänaseni vaid väikesed jäänused. Peamüür arkaadide ja kihelkonna ruumide ülemiste, akendega osade vahel on omanäoliselt kaunistatud. Niššide ridades, mis loovad illusoorse trefoili, on varikatuste all istuvad skulptuurid, keskel on kroonides ja skeptritega kujundid. Näiteid sellise peamise seina eksklusiivse kujunduse kohta võib leida ainult inglise gooti keeles. Terrakotaskulptuuridel oli oluline roll ka kirikuhoone kesklöövi otsaseinte kaunistamisel.
Lübecki kabel, mis lisandus palju hiljem, on oma ehitamisel jõudnud pika ja raske tee. Selle tulemusena ehitati kahe võlviga ruum, mis oli suure portaali abil ühendatud põhilaevaga.
Kirik sai Põhjasõja ajal tugevasti kannatada ja Teise maailmasõja ajal pärast Nõukogude pommirünnakut Tartule põles Jaanovski kirik maha.
Kiriku taastamist alustati 1989. aastal. Remondi- ja restaureerimistöid tehti sagedasti kuni 2005. aastani. 2005. aasta suvel toimus restaureeritud Jaani kiriku avamistseremoonia.
