Atraktsiooni kirjeldus
Aastal 1612, vahetult pärast kuningas Henry IV surma, tahtis tema lesk Maria de Medici melanhoolsest Louvre'ist välja kolida. Kuninganna ostis Luksemburgi hertsogi tühja palee koos aiaga. Ta tellis arhitekt Salomon de Brossi omandamise taastamiseks.
De Bross otsustas palee Toscana stiilis ümber ehitada. Planeerimisel rakendas ta aga nn prantsuse skeemi ning palee kõrged katused ja kuppel sobisid hästi prantsuse klassitsismi kaanonitega.
Maria de Medicile palee meeldis. Ta tahtis teise korruse galeriid kaunistada spetsiaalselt maalitud maalidega. Selleks kutsus ta silmapaistva meistri - Rubensi. Kunstnik lõi 24 maalist koosneva tsükli "Marie de Medici elu". Osav diplomaat astus julge sammu: kuninganna elus ei olnud liiga olulisi verstaposte kujutatud suursündmustena iidsete jumalate osavõtul. Nüüd eksponeeritakse neid lõuendeid Louvre'is.
Medicid ei elanud palees kaua: poeg Louis XIII saatis ta Pariisist välja. Palee oli revolutsioonini tühi. Revolutsiooni ajal muudeti see aadlike vanglaks. Siin istus Desmoulins, Lanton, Napoleon Josephine Beauharnaisi tulevane naine.
Saksa okupatsiooni ajal asus siin Luftwaffe peakorter, siia tuli Hermann Goering. Prantsusmaa senat asub nüüd Luksemburgi palees.
Vaatamata palee rangelt ametlikule iseloomule on selle kõrval asuv suurepärane park külastajatele absoluutselt juurdepääsetav - see on pariislaste üks lemmikpuhkekohti.
Lapsi meelitab siia Guignoli miniteater oma kangelaspeterselli, vana lastekarusselli, jalutavate ponide ja vankritega. Laste lemmikmeelelahutus - purskkaev palee fassaadi vastas. Siin saate laenutada renditud paate.
Luksemburgi aiad on ka vabaõhumuuseum. Siin näete kümneid skulptuure, mis kujutavad Prantsusmaa kuningannasid, suurkujusid, iidsete müütide tegelasi. Ühes aianurgas on Ameerika Ühendriikide jaoks hiiglasliku Vabaduskuju loonud meistri Frederic Auguste Bartholdi kahemeetrine koopia Vabadussammast.
