Atraktsiooni kirjeldus
Sant'Angelo (Saint Angela) loss, mille massiivne plokk valitseb siiani Rooma panoraamil, oli algselt keisrite haud ja sellest sai linnus alles keskajal. Lossi nimetatakse ka Hadrianuse mausoleumiks. Selle suurepärase monumendi ühendamiseks Champ de Marsiga ehitati Pont de Sant'Angelo. See koosneb kolmest suurest keskkaarest ja kahest kaldplatvormist, mida toetavad kolm kaaret paremal kaldal ja kaks vasakul.
Keskajal Sant'Angelo lossi hoonesse kaasatud mausoleumi ehitamise skeem on jäänud suures osas muutumatuks. Hoone seisab tohutul nelinurksel alusel, mille iga külg on 89 meetrit pikk ja 15 meetrit kõrge. Sellele alusele on paigaldatud 21 meetri kõrgune silindriline trummel, mis on ümbritsetud radiaalsete seintega. Selle trumli peal on tohutu puudega ääristatud mullast küngas ja selle servadele on paigutatud marmorkujud. Väljaspool hoonet on kuukivi (omamoodi marmor) vooderdatud tahvelarvutitega, mis on paigaldatud kogu seina ümbermõõdule, mis näitavad mausoleumi sisse maetute nimesid ja ametinimetusi. Matmisruum, mis asub massiivse trumli keskel, on ruudukujuline ja sellel on kolm ristkülikukujulist niši. Sellesse ruumi pandi urnid keisrite tuhaga.
Võib -olla juba 403. aastal lülitas keiser Honorius selle hoone Aurelianuse kaitsemüüri bastioni. Olles saanud linnuseks, piirasid selle 537. aastal gootid Vitigi juhtimisel. Selle ümberkujundamine lossiks toimus 10. sajandil. Tänapäeval on loss võimas kindlus nelinurksel alusel, mille nurkades on neli ümmargust torni, millel on apostlite nimed: Püha Matteus, Johannes, Püha Markus ja Püha Luuka. Benedictus IX pontifikaadi ajal paigaldati alusele silindriline hoone, mis kordas Hadrianuse mausoleumi ehitamise skeemi. Paavstide Aleksander VI ja Julius II valitsemisajal tehti lossis täiendavaid muudatusi. Viimase alla ehitati lossi ülemisse ossa lodža paavsti korterite raamiks.
Ülakorrusel on vaate terrass, mille kohal hõljub ingel, kes andis nime lossile, mis legendi järgi tõi Rooma päästmise kohutavast katkuepideemiast, mis möllas tiibadel Gregorius Suure pontifikaadi ajal. Lossi sisemuses asuvad praegu riiklik sõjamuuseum ja kunstimuuseum.
