Kunstkamera on Peterburi üks hämmastavamaid muuseume, mille asutas Peter I. Saksakeelsest nimest “Kunstkamera” on tõlgitud kui “kunstituba”. Muuseum sisaldab hämmastavaid eksponaate, millest paljud on valmistatud kuulsate meistrite poolt ja toodud Peeter Suure enda reiside ajal. Selliste mitmesuguste eksponaatide hulgas eristatakse mitmeid kõige huvitavamaid ja kohustuslikumaid.
Gottorpi maakera
Üks kuulsamaid ja huvitavamaid Kunstkamera eksponaate. Kolme meetri läbimõõduga ja kolm ja pool tonni kaalunud maakera jättis tugeva mulje Peeter I -le, kes oli suur harulduste armastaja. Projekti autor, kuulus kartograaf Adam Olearius tegi selle meistriteose Gottorpi hertsogi Frederick III tellimusel, kes kinkis maakera Peeter I -le diplomaatilise kingitusena.
Näituse eripära ei seisne mitte ainult selle suuruses: raam on varustatud spetsiaalse uksega, mille kaudu avaneb vaade tähistaeva kaardile maakera sisepinnal. Gottorp Globe elas üle tulekahju ja restaureerimise, varastati ja tagastati mitu aastakümmet hiljem.
Taevalik vanker
See on üks muuseumi vanimaid eksponaate ning näide Euroopa mehaanika ja idamaise kunsti kombinatsioonist. Näitus on paat, millel rikas hiinlane, koos kaitsejumala ja sulastega, rändab mööda maailma. Teatavasti loodi meistriteos Pekingi kellade töötoas Kangxi keisri õukonnas. Vankrit võib nimetada Hiina käsitööliste fantaasiaks, kuidas taevalaev välja võiks näha.
Laeva ei saanud täiesti terveks jätta. Restaureerimise käigus tuli paljud selle mehhanismi osad välja vahetada. Taevane vanker on võtmega keritud nagu kell. Tundub, et kogu näitus ärkab ellu: laev pöörleb, sulased tantsivad, muusikud musitseerivad. Hoolimata asjaolust, et laeva mehhanismi on võimatu oma silmaga näha, töötab näitus jätkuvalt muuseumikülastajate vaateid.
Geisha O-Matsu
Näituse tõi Venemaale keiser Nikolai II pärast Jaapani turismireisi. Oma teekonnal vaatas keiser paljusid vaatamisväärsusi ja kohtus uute inimestega, kelle hulgas oli geiša Moroka O-Matsu. Kui Jaapani keiser Meiji sai teada Nikolai II kaastundest geiša vastu, otsustas ta jätta temast mingisuguse meeldetuletuse. Meiji tellimusel valmistas skulptor Kawashima Jinbe II täispika geišanuku. Nukk anti enne Jaapanist lahkumist Nikolai II -le.
Venemaale naastes ei jätnud keiser mingil põhjusel geišanukku enda juurde, vaid andis selle Kunstkaamerale üle. Näitusel on näha tõelise meistri tööd: geiša ilu näib olevat jäädvustatud nukku. See meistriteos hämmastab muuseumikülastajaid jätkuvalt.
Nicolas Bourgeois 'luustik
Peeter I tõi oma reisidelt mitte ainult haruldasi asju, vaid ka ebatavalisi inimesi. Kuningas kohtus ühel reisil Nicolas Bourgeois'ga. Prantslase pikkus oli 226,7 sentimeetrit, tänu millele talle kuningas meeldis. Peeter I palkas hiiglase kohe jalameheks. Venemaal äratas Nicolas kodanike ja õukondlaste seas suurt huvi. Pärast seitse aastat töötamist suri Bourgeois insuldi.
Peeter I otsustas anda sellise ebatavalise inimese keha Kunstkaamerale ja jätta see eksponaadiks. Nicolas Bourgeois 'luukere on muuseumis alles ja selle ümber keerleb palju kummalisi lugusid. Näiteks kadus 1747. aasta tulekahju ajal luustiku pea kadunuks, misjärel märkisid Kunstkamera töötajad mitu korda, et prantslase vaim rändab muuseumis tema pead otsides ja hirmutab inimesi. Üks töötajatest asendas aga kadunud kolju teisega ja paranormaalsed nähtused lakkasid.
Paleoliitne Veenus
Seda näitust leidub kogu maailmas ülemise paleoliitikumi ajastu jäljena. Kõigil kujukestel on hüpertrofeerunud kehaosad, mis vastutavad naiselikkuse märkide eest. Varem olid sellised naised kõrgelt hinnatud ja neid peeti iluideaaliks. Mõne versiooni kohaselt olid kujukesed viljakuse jumalanna kehastus, teiste arvates amuletid.
Kunstkaameras näidatud kuju on nikerdatud mammuti võsast. Näitus on umbes 21–23 tuhat aastat vana. See leiti 1936. aastal Kesk -Venemaal toimunud väljakaevamistel ja paigutati muuseumisse.
