Lappeenrata linn on maailma standardite järgi üsna väike. Isegi Soome inimeste seas on see rahvaarvu poolest vaid kolmeteistkümnendal kohal. Kuid turistide seas on Lõuna -Karjala provintsi halduskeskus väga populaarne, sest seal on, kus jalutada ja mida vaadata. Lappeenrannas on avatud mitmeid huvitavate ja ebatavaliste ekspositsioonidega muuseume, kohaliku järve kaldale püstitatakse igal aastal suurejoonelisi liivalosse ning õigeusu kiriku kellatornist kõlab siin soome rahvalaule.
Suvi Lõuna -Karjalas on üsna jahe ja vihmane, kuid see ei muutu takistuseks reisijatele, kes otsustasid nautida nende paikade ilu, rännata mööda maalilisi parke, osta rahvakäsitööliste kätega loodud ökoloogilistest materjalidest kasulikke asju ja võtta paadimatk mööda Saimaa kanalit.
Lappeenranta vaatamisväärsuste TOP 10
Lappeenranta kindlus
Laat kohas, kus täna linnalinnus seisab, on tuntud juba keskajast saadik. 17. sajandi keskel asutasid rootslased siia Wilmanstrandi linna ja turuplatsi ümber tekkisid elamukvartalid. Pärast 1721. aasta rahulepingu allkirjastamist loovutas Viiburi Venemaale ja Vilmanstrandist sai Rootsi piirilinn. Siis otsustati rajada kindlustused. Linnus sai osaks Rootsi kuningriigi idapiiride bastionikindlustuste üldisest süsteemist.
Tsitadelli rekonstrueerimine ja rekonstrueerimine jätkus kuni kahekümnenda sajandi keskpaigani. Täna saate Lappeenranta linnuse territooriumil vaadata linna ajaloole pühendatud muuseumi eksponaate, osta suveteatrisse etenduse pileti või einestada kohvikus, kus serveeritakse Soome rahvuslikku kööki.
Püha Jumalaema eestpalve kirik
Lappeenratny kindluse kirik on Lõuna -Karjala peamine õigeusu kirik. See ehitati varem eksisteerinud puukiriku asemele, kus viidi läbi jumalateenistused Vladimiri jalaväerügemendile. Pärast 1743. aasta rahulepingu allkirjastamist sai Wilmanstrandi linn Venemaa keisririigi koosseisu ning õigeusu elanike arv selles kasvas märgatavalt. Võimud otsustasid uue kiriku ehitada. Vana tempel lammutati ja 1785. aastal pühitseti uus - kõige pühama Jumalaema kaitseks.
Kirik on ehitatud klassitsistlikus stiilis. Graniitvundamendil asuv telliskivihoone mahutas umbes 150 inimest. Seejärel laiendati ruume, külgedel tekkisid ninad ja võlvlae toetamiseks paigaldati sambad.
Kõige pühama Jumalaema eestpalve kiriku peamine reliikvia on 18. sajandil maalitud samanimeline rüüga ikoon. Ülejäänud suure ikonostaasi kujutised kuuluvad akadeemik Nikanor Tyutryumovi pintslile ja väikesed annetati 20. sajandi alguses Kiievi-Pechersk Lavra kihelkonnale.
Eestpalve kirik on riigi vanim säilinud õigeusu kirik. Seda külastasid Vene keisrid Aleksander I ja Aleksander III peredega.
Lõuna -Karjala muuseum
Kohaliku ajaloo fännid peaksid külastama muuseumi huvitavat ekspositsiooni Linnoituse kindluses. Kollektsioon asub 19. sajandi kivihoonetes ja räägib Lõuna -Karjala ajaloost ning Lappeenranta linnast. Külastajad saavad vaadata kahe püsinäituse eksponaate või tutvuda regulaarselt uuendatavate näitustega.
Eksponaatide hulgas on Soome ja Karjala käsitööd, vanad kaardid, majapidamistarbed, sõjaväerelvad, riided ja dokumendid piirkonna minevikust.
24 ruutmeetrit hõivav Viiburi paigutus pakub suurt huvi. m. See loodi 1939. aastal ja säilitati hoolikalt. Osa ekspositsioonist on pühendatud Priozerski linnale.
Kunstimuuseum
Linnoituse kindluses jalutades ärge unustage peatuda ka Lappeenranta kunstimuuseumis, kus saate tutvuda kohalike kunstnike loominguga. Kollektsiooni hakati komplekteerima kahekümnenda sajandi esimesel kolmandikul. Stendidel näete Lõuna -Karjala ja Soome idaosa meistrite maale.
Kui olete huvitatud kujutavast kunstist, köidavad teie tähelepanu kindlasti selliste silmapaistvate kaasaegsete kunstnike nimed nagu Lehtinen Tula või Vertanen Anna.
Muuseumis eksponeeritakse ka piirkonnale omast käsitööd - käsitsi kootud ja kootud riideid, savinõusid ja puunikerdusi.
Lennundusmuuseum
p> Kagu-Soome lennumuuseumide assotsiatsiooni poolt 2000. aastal avatud lennundusmuuseumi kahes saalis leiate huvitavaid lennunduse ja lennunduse ajalooga seotud eksponaate. Populaarsete eksponaatide hulka kuuluvad mitte ainult lennukite osad ja sõlmed, vaid ka kokkupandud lennukid. Kollektsiooni kuuluvad SAAB 355 Draken ja Mig-21 BIS MG-127.
Saimaa kanal
Idee rajada Soome Lõuna -Karjala provintsi territooriumile laevatatav kanal Viiburi lahe ja Saimaa järve vahel tekkis esmakordselt 16. sajandil Olavinlinna ja Viiburi linnuste komandandi Erik Turesson Bjelke peas. Siis kaevatud 118 meetri pikkune vallikraav on tänapäevase kanali peidus. Sajand hiljem alustas admiral Juusten kuningas Charles IX käsul tööd teise kanali loomiseks, mille jälgi on linnas näha tänaseni.
Vajalikud vahendid ja tehnilised võimalused ilmusid alles 19. sajandil ning 1845. aastal alustati ehitustöödega. Toonane suurim ehitusplats nõudis töösse välisspetsialistide kaasamist, Rootsist pärit insenerid võtsid aktiivselt osa.
Mõned huvitavad faktid Saimaa kanali ja selle loomise kohta:
- Ehitustööd kestsid kokku üle 10 aasta.
- Kanali säng laotati osaliselt kividesse. Esimest korda kasutati püssirohtu Soome kaevandustegevuses.
- Kanali pikkus ehituse lõpetamise ajal oli 59 km.
- Veetaseme võrdsustamiseks ehitati 15 lukku.
- Tööle kulus üle 12 miljoni hõbemargi. Kummaline küll, kuid kulud osutusid kavandatust väiksemaks ja tasusid end oodatust palju kiiremini ära. Kanal hakkas kasumit teenima veerandsaja aasta pärast.
Saimaa kanalist on saanud suurim omataoline ehitis Soomes. See on piirkonna oluline laevatatav arter ka tänapäeval. Mööda seda kulgeb populaarne Soome jalgrattatee ning Lappeenranta turistid saavad põneval aurulaevalaeval veest linna vaadata.
Kanalikruiisid: iga päev kella 18.00–20.00.
Pileti hind: 18 eurot.
Pontuse kanal
Lappeenranta ümbruses on jälgi vanast kanalist, mis ehitati 17. sajandil Viiburi lahe ja Saimeni järve ühendamiseks. Selle nimi oli Uzhi-Kaivanto ja see oli teine ebaõnnestunud katse lühendada veeteed Saimaa järvesüsteemist Läänemereni.
Ehitustööd algasid 1607. aastal ja kestsid mitu kuud. Piiratud tehnilised võimalused ei võimaldanud alustatut lõpule viia. Põhjuseks oli veehoidlate kõrguste erinevus merepinnast: Saimeni järv asub 76 meetrit Läänemere kohal ning uus lukustussüsteemita veetee ähvardas muutuda kontrollimatuks kärestik- ja kärestikuvooks. Samuti ähvardas katastroof Saimaa järve ökosüsteemi ja tööd piirati.
Kohas, kuhu kanal pandi, on tänaseks säilinud 10-meetrine laiusega poolekilomeetrine mullakaeve. Selle sügavus on kohati kuni 9 meetrit. Ehitusplatsile paigaldati mälestustahvel kivist steelil.
Muide, Rootsi kuningate teenistuses sõjalise kuulsuse saavutanud ülem Pontus De la Gardie suri ammu enne ehituse algust ja tal pole kanaliga mingit pistmist. Lappeenranta ajaloolise maamärgi nime pakkusid välja kohalikud.
Salpa liin
Sõjaajaloo fännidele Lappeenrannas võivad kindlustustõkked, mida nimetatakse Salpa liiniks, kahtlemata huvi pakkuda. Need ehitati 1941. aastal, et kaitsta Soome piiri võimaliku NSV Liidu rünnaku eest. Liin ulatus Petsamost põhjas kuni Soome laheni lõunas, kuid selle tsoonis lahinguid ei toimunud.
Salpa liin oli kindlustatud üsna muljetavaldavalt ja ületas isegi kraavide, kaevikute ja tankitõrjetõkete arvu poolest Mannerheimi joont. Vaid mõne kuu tööga püstitasid vabatahtlikud ja mobiliseeritud töötajad 728 betoonkonstruktsiooni, kaevasid ligi 500 km kaevikuid ja tankitõrjekraave, ehitasid 3000 punkrit ja 250 punkrit. 315 km kindlustusi piirati okastraadiga.
Salpa Line'i muuseum asub Miehikkäläs, 56 km kaugusel Lappeenrantast.
Sinna jõudmiseks: võtke kiirtee Kuovolasse 20 km Lappeenrantast lõunasse.
Taeva valgus
Kiriku nimi Lauritsalan kirkko tähendab soome keelest tõlgituna “taevalik valgus”. Projekti idee kuulub Soome arhitektidele Toivo Korhonenile ja Jaakko Laapottile, kes juba eelmise sajandi keskel püüdsid tutvustada uuenduslikke arenguid arhitektuurilise disaini valdkonnas.
Tempel osutus suureks ja kergeks. Selle vundament on valmistatud võrdkülgse kolmnurga kujul ja sümboliseerib Püha Kolmainsust - Isa, Poega ja Püha Vaimu. Osa betoonkatusest on asendatud klaasiga ja päevavalgus tungib sisse, surudes ruumi laiali. Altari taga oleval seinal on ka kõrged vertikaalsed aknad ja tempel vastab oma nimele. Isegi lühikesel talvepäeval on Lauritsala kirik valgusküllane.
Suvel toimuvad taevases valguses sageli erinevad kultuuriüritused: soomlased kasutavad ruumi suurepäraseid akustilisi omadusi kontsertide ja teatrietenduste korraldamiseks.
Liivaloss
Igal suvel püstitatakse Saimaa järve kaldale liivaloss, mida Lappeenrannasse tulles näeb igaüks. Traditsioon on eksisteerinud alates 2003. aastast ja iga kord valivad projekti korraldajad järgmise lossi teema uuesti. 2017. aasta suvel oli loss pühendatud Soome 200. aastapäevale.
Lossi territooriumile püstitatakse palju teisi liivaskulptuure, ehitatakse lõbustusparki, on avatud kohvik ja jalgrattalaenutus. Loss on kaasatud turismitee rongi teekonda ning ajutises kabelis aidatakse teil last ristida või abielu registreerida.
