- Kodakondsuse saamise meetodid
- Kodakondsuse avaldus
- Kodakondsuse taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu
Paljud inimesed on huvitatud sellest, kuidas saada Eesti kodakondsus. Seda pole nii raske teha, kuna valitsus lihtsustas naturalisatsiooni menetlust 2015. aasta alguses. Samal ajal toetatakse kõiki katseid saada selle riigi kodanikuks. Eestis ei ole valimistel hääleõigus mitte ainult põlisrahvastele, vaid ka inimestele, kes on riigi territooriumil seaduslikult ja alaliselt elanud üle viie aasta.
Kodakondsuse saamise meetodid
Selle riigi passi saamiseks võite kasutada mitmeid programme.
Sünnil õigus. Sel juhul peab sündimata lapse emal või isal olema sünnihetkel Eesti kodakondsus. Siia kuuluvad ka kasulapsed, kelle vanemad on riigis viibinud üle viie aasta.
Naturaliseerimise kaudu. Seda saavad kasutada üle 15 -aastased ja Eestis vähemalt 5 aastat elavad inimesed. Nende hulka kuuluvad: põgenikud, kes on abiellunud kohaliku elanikuga, seaduslikult töötavad inimesed ja äriimmigrandid.
Valiku kaudu. Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal suutis suurem osa põlisrahvastest saada selle riigi kodakondsuse.
Kodakondsuse avaldus
Kuna Venemaa piirneb Eestiga, siis on rohkem meie kaasmaalasi, kes soovivad 2016. aastal siia riiki sisse rännata. Selleks tuleb taotleda Eesti kodanikuõigust. Seda õigust saavad taotleda üle 15 -aastased kodanikud; inimesed, kellel on pikaajaline elamisluba või õigus riigis viibida kogu elu, inimesed, kes elasid Eestis enne 1990. aastat. Samuti on selleks õigus isikutel, kes viibivad riigis kuni kaheksa aasta jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel taotluse esitamise hetkeni, millest viis peavad olema riigis lahkumata.
Taotleja on kohustatud viibima Eesti territooriumil vähemalt kuus kuud alates taotluse esitamise kuupäevast. Kodakondsuse saavad ka inimesed, kes on kinnitanud riigikeele oskust. Erandid eksami sooritamisest tehakse kodanikele, kelle haridus loeti riigikeeles. Kodakondsust võivad oodata ka need, kes on sooritanud eksami täieliku tsiviilõiguse ja põhiseaduse tundmise kohta, isikud, kes saavad piisavat ametlikku sissetulekut enda ja oma lähedaste ülalpidamiseks, ning taotlejad, kes on seaduslikult Eestis registreeritud.
Puuetega inimestel on õigus eksameid mitte teha, samuti neil, kellel on selleks halb põhjus tervisliku seisundi tõttu. Eesti kodakondsuse taotlemiseks tuleb esitada kohaliku omavalitsuse kodakondsus- ja migratsiooniametile taotlus ja dokumentide komplekt. Asutuse töötajad aitavad täita küsimustikke, kinnitatud vorme.
Kodakondsuse taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu
Kodakondsuse taotlemiseks 2016. aastaks vajalike dokumentide loetelu:
- Avaldus.
- Pass.
- Biograafia.
- Kõrghariduse diplom, raamat, mis on välja antud töökohal, koos kõigi taotleja varem täidetud ametikohtadega.
- Ametliku sissetuleku tõend.
- Tõend riigikeele oskuse kohta või rahvuskeelne haridusdiplom.
- Kohtuotsus eestkostja määramise kohta (kui taotlus on esitatud puudega isiku poolt).
- Värviline pildistamine.
- Tollimaksu laekumine, mille suuruse kehtestab riik.
Kui valitsus on teinud otsuse kodakondsuse andmise kohta, teavitab politsei või piirivalveamet seda taotlejat kirjalikult. Seejärel saate hakata taotlema passi või ID-kaarti, mis annab Eesti kodakondsuse elektrooniliselt.
Ta suudab asendada kõik isikut tõendavad dokumendid ja isegi juhiloa. ID-kaart võimaldab lepingute sõlmimisel lisada elektroonilise allkirja. See kaart võimaldab 20 minuti jooksul avada uue ettevõtte Interneti kaudu spetsiaalsel veebisaidil ning tasuda kõik olemasolevad maksud. Sellise kodakondsuse saamiseks peate esitama avalduse, tasuma 50 eurot ja võtma sõrmejälgi.
2016. aastal saab selliseid kaarte hankida kõigist Eesti saatkondadest erinevates riikides, sealhulgas Venemaal ja Ukrainas. Kuid väärib märkimist, et topeltkodakondsus on enamikus Euroopa Liidu ja SRÜ liikmesriikides keelatud.
Pärast dokumentide esitamist nõutavale osakonnale saab isik 30 päeva jooksul tõendi oma juhtumi arutamise alguse kohta. Kuue kuu pärast peab tulevane kodanik oma kavatsused kinnitama. Pärast seda antakse kogu dokumentatsioon valitsusele, kus tehakse lõplik otsus.
See protseduur sobib neile, kellel on Eestis elavaid sugulasi või kellel on muid põhjuseid sellesse riiki kolida, kuna teistes osariikides on naturalisatsioon veidi keerulisem.
