Ida -Aafrikas asub maaliline saareriik - Mauritiuse Vabariik. See hõivab väikese ala India ookeani edelaosas. See asub Madagaskarist 900 km kaugusel. Mauritiuse saar on selle ookeani piirkonna suurim maismaa. See kuulub Mascarene'i saarte laia rühma.
Mauritiuse saare pindala on umbes 1900 ruutmeetrit. km. See tekkis pärast vulkaanipurskeid. Selle reljeefi tasandasid tuuled, niiskus ja temperatuurimuutused. Mauritius asub Aafrikast 3000 km kaugusel. Peale selle kuuluvad Macarena saartele ka Cardagose-Carajose saarestik, samuti Rodriguesi ja Agalega saared. Eespool nimetatud saared on osa Mauritiuse Vabariigist. Riigi kogupindala on 2040 ruutmeetrit. km. Riigi pealinn Port Louis asub Mauritiusel. Mauritiuse saare avastasid portugallased 15. sajandi alguses.
Reljeefi omadused
Mauritius loodi vulkaani kohale, mis on oma tegevuse juba ammu lõpetanud. Maa reljeef on looduslike tegurite mõjul silutud. Saarel on Kyurpipi keskosa, mida ümbritsevad teised platood. Kõrgeimal Savannah platool on kõrgeim punkt - Riviere Noiri tipp, mis asub 826 m kõrgusel. Saare platoo on ümbritsetud tasandikega, kus kohalik elanikkond kasvatab pilliroogu. Mauritiusel moodustavad suhkrurooistandused üle 45% kogupindalast. Rannikualal on palju korallriffe.
Kliima omadused
Mauritiuse saar asub merelises troopilises kliimas. Tsüklonid ilmuvad perioodiliselt India ookeani vete kohale. Saaremaad tabavad igal aastal võimsad tuuled. Nende kiirus on mõnikord 220 km / h. Siin tekivad sageli üleujutused pikaajalise paduvihma tõttu. Lisaks on Mauritiuse niiskus madalam kui paljudel teistel troopilistel saartel. Seetõttu on eurooplased kohalikku kliimat hästi talutavad.
Tsüklonid hävitavad Mauritiuse saagi. Ainult suhkruroog talub elementide tugevat survet. Kõige soojem kuu on veebruar, mil õhutemperatuur ulatub rannikul +23 kraadini. Kõige külmem kuu on august, mille jooksul on temperatuur +19 kraadi. See on soodne keskkond suhkruroo kasvatamiseks. Muud põllukultuurid (tee, agaav, tubakas) istutatakse ainult mägipiirkondadesse.
Mauritiuse loodus
Mauritiuse Vabariiki eristavad paradiisimaastikud. Taimestikku kuulub üle 700 taimeliigi. Paljud neist on aga inimeste vägivaldse tegevuse tõttu peaaegu kadunud. Mauritiuse saar on kuulus oma rikkaliku veealuse maailma poolest. Rannikualadel on palju säravaid troopilisi kalu, molluskeid, koorikloomi jm. Mere sügavuses on uppunud laevu, mis jäid sinna 17. sajandil.
