Itaalia pealinna territooriumil asuva kääbusriigi enklaavi lipp võeti vastu 7. juunil 1929. aastal. Siis allkirjastati Lateraani lepingud ja loodi Vatikani riik, Püha Tooli iseseisev riik.
Vatikani lipu kirjeldus ja proportsioonid
Vatikani lipp on haruldane juhtum, kui lipul on ristküliku kuju, mille küljed on võrdsed. Vatikani lipu ruudukujuline väli on vertikaalselt jagatud kaheks võrdseks osaks. Riide vasakpoolne osa, mis on võllile kõige lähemal, on valmistatud kuldkollast värvi. Lipu vastasosa on valge.
Vatikani lipu valgel väljal on Vatikani vapi kujutis, mis kantakse riide ülemisest ja alumisest servast samale kaugusele.
Lipul olev Vatikani vapp on riigi sümbol, mis tähistab täisnurga all ristatud võtmeid. Üks neist on valmistatud hõbedaste lisadega kuldvärvist, teine, vastupidi, kuldsete elementidega hõbe.
Sümbolid tähistavad Rooma ja paradiisi võtmeid. Nende kohal on paavstlik tiaara - ristiga kroonitud kolmekordne kroon. Vatikani lipul on tiaara valmistatud kullast ja sellelt kukub alla kaks valget kuldsete ristidega paela.
Tiara oli kogu aeg paavsti ülemvõimu sümbol. Selle kuju võttis lõplikult kuju 14. sajandi alguses ning Vatikani lipule kantud kolm diademikrooni on Püha Kolmainsuse ja kiriku kolme staatuse sümbolid.
Vatikani lipu ajalugu
Vatikani kaasaegne riigilipp loodi selle eelkäija näol. Paavstiriigi lipp ilmus 1808. aastal ja see oli teokraatliku riigi ametlik sümbol, mis ulatus üle Kesk- ja Põhja -Itaalia ning kuulus Itaalia kuningriiki. Piirkonda juhtis paavst.
Paavstiriikide lipp oli ruudukujuline riie, mis oli vertikaalselt jagatud kaheks võrdseks osaks. Lipu aluse vasak pool oli kuldkollane ja teine lumivalge. Lipp oli ametlik sümbol kuni aastani 1870, mil paavstiriigid lakkasid olemast.
Järgmise aastakümne jooksul jäi Püha Tooli staatus lahendamata, kuni 1929. aastal sõlmiti Lateraani leping, millega loodi uue lipuga Vatikani linnriik. Just tema kaunistab täna riigi lipuvardaid, mille pindala on vaid 44 hektarit.
