Venemaa põhjapealinnas Peterburis on tavapäraselt oma ametlikud sümbolid: lipp, hümn ja vapp.
Peterburi lipu kirjeldus ja proportsioonid
Peterburi lipp on ristkülikukujuline riie, mille küljed on omavahel seotud suhtega 2: 3. Lipuväli on punane. Keskel on linna embleem, mis kujutab endast kahte ristatud ankrut ja kahepealise kotkaga skeptrit. Paneelil kujutatud vapi prototüübiks oli Püha Peetruse linna Vatikani embleem.
Üks Peterburi lipu ankrutest on meri ja teine jõgi. See sümboliseerib põhjapealinna kahe sadama ühtsust. Kahepealise kotkaga skepter tuletab meelde endise Vene impeeriumi pealinna linna suveräänseid traditsioone ja on keiserliku võimu sümbol.
Lipu värv antakse edasi punase plii- ja kinavärvi segamisel. Ankrute kujutised on valged, halli poolnurgaga ning skept ja kroon on kullast.
Peterburi lipu ajalugu
Ametlikult võeti Peterburi lipp praegusel kujul vastu 8. juunil 1992. See kanti heraldilisse registrisse ja anti registreerimisnumbrile 49. See juhtus pärast seda, kui 1991. aastal rääkisid enam kui pooled põhjapealinna elanikest rahvahääletusel linna ajaloolise nime taastamise poolt.
Lipu kavandid olid varasemad, üks neist oli Vene trikoloori täpne koopia, mille ülemisse nurka pooluse lähedale oli kirjutatud Admiraliteedi tornist pärit laeva kuldne kujutis. Just Admiraliteedi laev on üks Neeva linna visiitkaarte ning selle pilt kaunistab paljusid postkaarte ja brošüüre, kust avaneb vaade Peterburile.
Ankrute kujutised kaasaegsel lipul on austusavaldus tõsiasjale, et põhjapealinn on üks suuremaid meresadamaid riigis ja Euroopas. Peterburi jõesadamal on suur tähtsus ka linna ja piirkonna majanduses.
Vepingu ja krooni kujutis on linna suveräänne jõud, selle ajalooline ja kultuuripärand, sõjaline hiilgus. Põhjapealinn sisaldab ainulaadseid kunstiteoseid ja selle arheoloogilised paigad on inimkonna hindamatu pärandina kaitstud UNESCO poolt.
Mitu aastat esines lipu külgede proportsioonide osas mõningaid ebakõlasid, kuid 2012. aastal kehtestati lipu pikkuse ja laiuse suhe 3: 2 ning vastuolu kõrvaldati.
