Atraktsiooni kirjeldus
Vihula mõis on üks Laahemaa looduskaitseala vanimaid. Esmakordselt mainiti pärandit 15. sajandil, kuid 27 säilinud hoonest, millest enamik pärineb 19. sajandist. Esimene kirjalik mainimine Violli mõisast, nagu seda varem nimetati, pärineb aastast 1501. Siis oli mõisa omanik Taani parun Hans von Lode. Taanlaste von Lode perekond on üks vanimaid aadlisuguvõsasid Eestis.
Arvatakse, et mõisa asutamise ajalugu algab 300 aastat enne esimest kirjalikku mainimist 1501. aastal. Arhiivis on Tallinna piiskopi allkirjaga 16. sajandi dokument, mis kinnitab, et von Lode perekonna asutaja, Taani rüütel Odvard saatis Taani kuningat Eesti paganate vastases kampaanias 1197. aastal. Teenistuse eest kingiti talle maad Põhja -Eestis. Tõenäoliselt sai rüütel Odvard von Lode Vihula ümbruses maad ja rajas sinna 12. sajandi lõpus mõisa.
1531. aastal läks Vihula mõis Vekebrodite perekonnale. 1605. aastal kinkis Evert Wekebrod Vihula oma tütrele Brittale, kes abiellus Melchior von Helffreichiga. Saksamaalt pärit Helffreichide perele kuulus mõis enam kui 2 sajandit. Mõis hävis tugevalt Põhjasõja ajal (1700-1721), kui 1703. aastal laastati ja põletati suurem osa hoonetest.
Vihula mõisa vanim säilinud hoone on nn Kauge mõis, mis pärineb 18. sajandi teisest poolest. Sel ajal oli see hoone ainus kivist ehitatud, kõik muud konstruktsioonid olid puidust.
Maamõõtja S. Dobermanni poolt 1800. aastal koostatud nimekirjas on kirjas mõisaga seotud hooned: peahoone, saun, ait, sepikoda ja 3 puukuuri, samuti 2 paviljoni, tall, härjakuur., piiritusetehas ja kivivesiveski.
Aastal 1809 müüdi mõis omanike raske majandusliku olukorra tõttu enampakkumisel. Vihula mõisa uus omanik oli Alexander von Schubert. Mõis omandas oma kaasaegse ilme von Schuberti ajastul. Enamik hooneid pärineb aastatest 1820-1840 ja peahoone valmis 1880. aastatel.
1917. aasta revolutsiooni ajal hävitas punavägi mõisa. Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel perioodil oli mõisa omanik riik. Teise maailmasõja ajal asus mõisas saksa vastuluurekool. Pärast sõja lõppu sai Vihula mõis kolhoosi koosseisu. Ajavahemikul 1951–1982. mõisahoones asus hooldekodu. Pärast suurt tulekahju 1982. aastal anti hooned üle Viru kolhoosi.
Alates 1. juulist 1991 kuulub pärandvara aktsiaseltsile Vihula Mois. Täna on kõigi hoonete kogupindala 8 tuhat ruutmeetrit. Keskhoonete ümber on park, ümbritseva maa pindala on umbes 47, 97 hektarit. Vihula mõisa sissepääsu juures on kivisambad von Schubertite perekonna vapiga.
Alates 2008. aastast kuni tänapäevani on kinnisvara kapitaalselt restaureeritud, et maksimeerida ajaloolise pärandi säilitamist ja looduskaitset, tagades samas pärandi funktsionaalsuse.
Praegu on mõisas hotellikompleks, restoran ja võimalus rentida ruume pulmadeks, banketiteks, konverentsideks, seminarideks.
