Atraktsiooni kirjeldus
Hagia Sophia ehk Hagia Sophia on üks vanimaid kristlikke kirikuid Kreeka linnas Thessalonikis (Thessaloniki metropoli jurisdiktsiooni all). Katedraal asub linna ajaloolises keskuses samanimelisel väljakul ja seda peetakse õigustatult üheks selle kõige huvitavamaks vaatamisväärsuseks, samuti oluliseks ajaloo- ja arhitektuurimälestiseks.
Hagia Sophia ehitati 7. sajandi alguses hävitatud varakristliku basiilika kohale, mis oli osa tohutust religioossest kompleksist. Templi ehitamise täpne kuupäev pole kindlalt teada, kuid enamik ajaloolasi nõustub, et katedraal püstitati 7. sajandi lõpus - 8. sajandi alguses. Esimesed kirjalikud teated Hagia Sophiast Thessalonikis pärinevad 8. sajandi lõpust.
Aastal 1430 sai Thessalonikist Ottomani impeeriumi osa, kuid Hagia Sophia jäi kristlikuks templiks kuni 1523. aastani, misjärel kannatas enamiku kristlike pühapaikade saatus tänapäeva Kreeka territooriumil - kuulus katedraal muutus mošeeks. Katedraali fassaadi kaunistas traditsiooniline Türgi portikus ja kellatornist sai minareet (veidi hiljem lisati teine minareet).
1890. aastal sai katedraali hoone tulekahjus rängalt kannatada. Osaliselt teostasid remonditööd türklased, samas kui põhitööd algasid pärast Thessaloniki vabastamist ja katedraali tagastamist kristlastele. Samal ajal eemaldati minaretid ja Itaalia pommitamise ajal 1941. aastal hävitati elegantne Türgi portikus. Kuppel taastati alles 1980. aastal. 1988. aastal lisati Hagia Sophia teiste Thessaloniki varakristlike ja Bütsantsi mälestiste hulka UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Hagia Sophia on ilus ja üsna haruldane näide Bütsantsi templist, mis ühendab endas kolmekäigulise basiilika ja kuplikujulise kiriku elemente. Erilist huvi pakuvad suurepärased iidsed mosaiigid (sealhulgas ikonoklastilise perioodi mosaiigid ristide, tähtede ja liturgiliste tekstide kujul) ja freskod (11. sajand), mis kaunistavad katedraali sisemust ja on tänaseni suurepäraselt säilinud suuresti tänu asjaolu, et Ottomani ajal olid valdused paksu krohvikihi all peidus.
