Atraktsiooni kirjeldus
Kuninglik Amboise'i loss asub Prantsuse Indre-et-Loire'i departemangus. Loss asub samanimelises linnas ja seisab Loire'i jõe ääres.
Rooma impeeriumi ajal asus sellel saidil galli kindlus. Kuni 6. sajandi alguseni okupeerisid Loire'i oru visigooti hõimud ja neli sajandit hiljem läks Amboise linn Orleansi vikont Ingelgeri kontrolli alla, kelle esivanemad läksid tagasi Hugo Abbotile. Tänu oma poliitilistele sidemetele lisas Ingelger oma valdustesse Angersi ja Toursi. Pärast tema surma pärandas lossi tema poeg Fulk I Punane, kellel õnnestus oma valdusi laiendada Los ja Villethrois. Amboise kaitses seega territooriumi idapiiri. Alates 12. sajandi algusest on loss kuulunud d'Amboise'i perekonnale.
Aastal 1431 süüdistati lossi omanikku Louis d'Amboise'i vandenõus kuningas Charles VII ühe saatjaskonna vastu. Ta mõisteti surma, kuid kuningas andis süüdimõistetule armu, konfiskeerides tema maa 1434. aastal. Sellest hetkest sai Amboise lossist kuninglik residents. Aastal 1495 palkas kuningas Charles VIII kaks Itaalia arhitekti Domenico da Cortona ja Fra Giocondo, kes ehitasid lossi renessanss -stiilis üles. Château d'Amboise on esimene selles stiilis ehitatud hoone Prantsusmaal. Kuningas kutsus kohale ka Itaalia aedniku Pacello de Mercogliano, kes korraldas lossi ülemisele terrassile aia lilleparterite ja purskkaevudega ning peagi levisid sarnased aiad üle Prantsusmaa.
Karl VIII lapselapsed - tulevane kuningas Francis I ja tema Angoulême’i õde Margaret - veetsid oma nooruse Amboise’i lossis. Seejärel kuulus loss nende emale - Savoy Louise'ile. Isegi pärast kuningaks saamist veetis Francis palju aega oma armastatud lossis ning 1515. aasta lõpus kutsus ta suurepärase itaalia kunstniku Leonardo da Vinci elama Clos-Luce'i lossi, mis mitte ainult ei asunud kõrval, vaid oli ühendatud ka maa -aluse käiguga Amboise’i lossiga. Arvatakse, et 1519. aastal Amboises surnud Leonardo maeti 1491-1496 lossi külge kinnitatud Saint Huberti kabelisse. Kabeli sissepääsu kohal oleval reljeefil on kujutatud Saint Huberti jahipidamise stseeni ning 19. sajandil loodud tümpanumil on kujutatud Prantsusmaa kuningat ja kuningannat Charles VIII ja Bretooni Anne'i. Kabeli vitraažaknad on kaasaegsed; need näitavad stseene Saint Louis'i elust.
Amboise lossis möödus tulevase Prantsusmaa kuninga Francis II ja tema pruudi, Šotimaa kuninganna Mary Stuarti lapsepõlv.
Pärast Franciscuse isa, kuningas Henry II surma 1559. aastal otsustasid hugenott -protestandid riigis võimu haarata, röövides tollal Amboise’i lossis viibinud noore monarhi. Vandenõulased korraldasid 17. märtsil 1560 lossi rünnaku, kuid nende väed said lüüa ja hukati üle 1200 inimese. 12. märtsil 1563 sõlmiti Amboise'is Condé vürsti ja Catherine de Medici vahel rahuleping, millega lõppes esimene hugenottide sõda Prantsusmaal. Kuid pärast seda vandenõu lahkus kuninglik perekond Amboise'i lossist.
17. sajandi alguses läks loss üle Louis XIII noorema venna Orleansi hertsogi Gastonile ja 1648-1653 Fronde ajal. lossis asus vangla, kus hiljem vangistati kuningas Louis XIV häbistatud minister Nicolas Fouquet. 18. sajandi lõpus andis kuningas Louis XV Château d'Amboise'i kingituse üle oma ministrile, Choiseuli hertsogile. Prantsuse revolutsiooni ajal ja isegi hiljem Napoleon Bonaparte'i ajal hävitati loss peaaegu täielikult.
1840. aastal kandis Prantsuse kultuuriministeerium lossi ajaloo- ja kultuurimälestiste nimekirja. Kuningas Louis-Philippe alustas lossi rekonstrueerimist, kuid 1848. aastal pidi veebruarirevolutsiooni tagajärjel monarh troonist loobuma ja Amboise'i loss läks riigi omandisse. Sama aasta novembris saadeti lossi emiir Abd al-Qadir, kes võitles Prantsusmaa vastu Alžeeria iseseisvuse eest 15 aastat. Siin elas ta perega järelevalve all, kuni Napoleon III ta 1852. aastal vabastas. 1873. aastal läks Château d'Amboise Louis Philippe'i pärijate kätte ja 1970. aastal läks see Prantsuse viimase kuninga järeltulijate loodud Saint Louis Foundationi omandusse. Linnus on korduvalt läbinud mitmeid ümberehitusi, sealhulgas pärast natside okupatsiooni 1940. aastal.
Lossi interjöörid on loodud nii gooti kui ka renessanss -stiilis. Näiteks asuvad valvuriruumis 15. – 16. Sajandil tammest valmistatud kastid ja mööbliesemed ning volikogu saal - lossi suurim ruum - on kaunistatud kahe kaminaga - vastavalt gooti ja renessansi stiilis. Saali kaunistavad ka Bretooni Anne vapid ning lage kaunistavad Anne ja Charles VIII monogrammid. Seintel on Bourboni dünastia kuningate - Henry IV ja Louis XIII - portreed.
Erilist huvi pakub Henry II magamistuba, mille interjöör on tehtud selle kuninga lemmikstiilis. Toas on ka topeltpõhjaga rindkere ning seinad on riputatud 16.-17. Sajandi Brüsseli ja Tournai seinavaibadega.
Louis Philippe'i korteris on hilisem stiil, näiteks tema magamistuba on esimese impeeriumi stiilis. Mööbel on valmistatud mahagonist ja seinal on kuninga vanemate - Orleansi hertsogi ja hertsoginna - portree. Kuninga kabinetis on ka tema ema portree. Muusikasalongis ripub kuninga portree, mis on kaunistatud Monarhia taastamise ajastu stiilis ja sisustatud ka mahagonmööbliga. Muude portreede kõrval väärib märkimist Emir Abd al-Qadiri portree, kes elas Amboise'i lossis vahetult pärast kuningas Louis Philippe'i.
