Atraktsiooni kirjeldus
Budslau Neitsi Maarja Taevaminemise kirik on majesteetlik katoliku kirik, mis on ehitatud hilisbarokkstiilis aastatel 1767-1783. See on kivist kolmekäiguline basiilika, millel on kaks mitmetasandilist torni.
Ühe muistse legendi järgi (kinnitatud kroonikateabe põhjal) jõudis 1504. aastal kohale, millest hiljem sai Budslavi linn, neli munka, kellel peale kirveste ja Aleksandr Jagiellonchiku poolt antud kirja polnud midagi. Munkad ei osanud eluaset ehitada, nii et nad ehitasid mingi kummalise onni ja hakkasid selles palvetama. Valgevene keeles kõlab sõna “onn” nagu budan. Sellest ka Budslavi linna nimi.
1588. aastal toimus kloostrirakkude kohal enneolematu jumalik märk. Neitsi Maarja ilmus säravast pilvest, lapsuke süles, ja ütles: "Sellest ajast alates antakse teile meie Jumala ja minu Poja au ja minu kaitse teile igavesti."
Budslavi kirikus hoitakse üht suurimat katoliku pühamu, Jumalaema Budslavi ikooni. 1996. aastal kuulutas paavst Johannes Paulus II selle ikooni Valgevene patrooniks. Püha ikooni auks peetavat püha tähistatakse igal aastal 2. juunil. Palverändurid tulevad templisse mitte ainult kogu Valgevenest, vaid ka teistest riikidest.
Siin peetakse ka suuri katoliiklikke festivale, millest võtavad osa kõrgeimad katoliku vaimulikud ja Vatikani esindajad.
1994. aastal anti Budslavi kiriku Johannes Paulus II -le "väikese basiilika" (basilica minoris) staatus. Selle auväärse templi tiitli määrab Vatikan ainult väga harvadel juhtudel spetsiaalsetele templitele, et rõhutada kiriku äärmiselt olulist rolli katoliiklaste jaoks. Seal on ainult 5 suurt basiilikat (ainult Roomas ja Jeruusalemmas).
1643. aastal ehitatud kiriku kõrvalkaplis asub ainulaadne maalide ja 20 skulptuuriga altar.
Selle tohutu templi mõõtmed on hämmastavad. See on 50 meetrit lai ja 62 meetrit pikk. Selline ruum ei mahuta mitte ainult suurt hulka usklikke, vaid sellel on ka väga eriline akustika. Kiriku orel kõlab kirikus hämmastavalt kaunilt ja südamlikult.
