Atraktsiooni kirjeldus
Arheoloogiliste leiukohtade rohkuse hulgas Kreekas väärib kahtlemata erilist tähelepanu üks niinimetatud "Argolise püramiididest" - Vana -Kreeka püramiid Ellinikos, Argoli tasandiku kaguservas.
Elliniko püramiid on üks paremini säilinud püramiiditaolisi struktuure, mida tänapäeva Kreekas leidub, ja see on väga muljetavaldav struktuur, mis on valmistatud tohututest erineva kujuga lubjakiviplokkidest, mis sobivad ideaalselt üksteisega. Ristkülikukujulise konstruktsiooni (7, 03x9, 07 m) ümber püstitatud välisseinad tõusevad 60 -kraadise nurga all 3,5 meetri kõrgusele. Hoone sissepääs asub idaküljel, kust avaneb vaade Argoli lahele. Sissepääsu taga avanev kitsas koridor viib peaaegu kandilisse ruumi.
Kahjuks pole säilinud peaaegu ühtegi tõendit selle kohta, millal iidne püramiid ehitati või kasutati. Kuulus vanakreeka kirjanik ja geograaf Pausanias (2. sajand pKr) kirjeldab oma kirjutistes nendes osades kahte sarnast struktuuri - ühte Pretose ja Acrisiuse vahel Argose aujärjevõitluses langenute hauana ning teist 669/8 eKr lahingus hukkunud argiivlaste haud. 20. sajandil läbi viidud uuringute põhjal jõuti aga järeldusele, et Pausaniase kirjeldatud struktuurid ei ole säilinud tänapäevani ning Elliniko püramiid pärineb klassikalisest või varasest hellenistlikust ajastust ning seda kasutati tõenäoliselt strateegiliselt olulisena kindlus, mis võimaldab teil kontrollida orgu ja viia Argosest teed Tegeu poole, kuigi selle hüpoteesi toetuseks ei leitud piisavalt tõendeid.
Vaidlused ehitusaja üle ei vaibu tänaseni. Hiljutised uuringud (sh termoluminestsentsmeetod) võimaldasid väita, et püramiidi oleks võinud ehitada umbes 3000 ± 250 eKr, kuid sellegipoolest arvavad paljud ajaloolased, et see on ekslik eeldus ja analüüsi tulemused näitavad vaid seda, et ehitusmaterjalidena võiks kasutada iidsemate ehitiste püramiidikildude ehitamist.
