Atraktsiooni kirjeldus
Majesteetlikud varemed, mis hõivavad suure maa -ala Spliti lähedal, ümbritsetud tänapäevaste arengute ja põldudega - selline näeb praegu välja õitsev Rooma linn Salona.
Salona on iidne illüüria linn, mis oli Illyria provintsi keskus. Olulise majandusliku ja strateegilise tähtsuse tõttu saab Salonast Rooma Dalmaatsia provintsi pealinn. Linn õitses kaubanduse ja valitsuse keskusena. Salona kuberner alustas aktiivselt viie tee ehitamist, mis ühendasid linna piirkonna teiste osadega, aga ka provintsi piiridega. Linna suurim õitseng saabus keiser Diocletianuse ajal. Teisel sajandil e.m.a. Salona elanikke oli umbes 60 000. Aastal 295 andis keiser Diocletianus vabatahtlikult oma trooni pärijapaarile üle ja kolis uhkesse paleesse, mille ta ehitas endale Salonast viie kilomeetri kaugusel. Diocletianus oli edukas keiser, kuid Rooma impeeriumi päevad olid juba loetud.
5. ja 6. sajandi vahel. Salonast saab oluline kristlik keskus. Linn hävitati halvasti avarite ja slaavlaste pealetungi ajal 614 ning 639. aastal hõivasid Diocletianuse palee taas roomlased.
Illyria kesklinn leiti üsna hiljuti. Osa linnamüürist koos sissepääsuväravate ja -tornidega on säilinud esimesest Rooma ajastust. Linn laienes kiiresti itta ja läände ning oli teisel sajandil ümbritsetud uute müüridega. Foorum asus kesklinnas, mere lähedal. Linna lähedal on teatrite ja vannide jäänused, mis ehitati väljaspool linna esimesel sajandil.
Üks huvitavamaid säilinud mälestisi on II sajandil ehitatud antiikse amfiteatri alus linna loodeosas. Salongi amfiteater oli mõeldud korraga 18 000 kuni 20 000 inimese majutamiseks. Kurb tõsiasi on see, et kuni 17. sajandini ei puudutatud amfiteatrit peaaegu enne, kui veneetslased selle hävitasid kartuses, et türklased tulevad tagasi ja kasutavad seda kindlustuskarjäärina.
Salona on väga huvitav koht, mida arheoloogid pole veel täielikult välja kaevanud. Maa all on veel palju säilmeid ja aardeid, mille kindlasti leiavad ka tulevased põlved.
