Atraktsiooni kirjeldus
Läänemere taseme mõõtmiseks paigaldati Kroonlinna tõusumõõtur Kroonlinnale Sinise silla tugipunkti. Nullist alates mõõdab Kroonlinna jalamõõdik kosmoselaevade kõrgusi ja sügavusi, orbiite kogu endise NSV Liidu suurel territooriumil. Maailma tasapostide võrgustikus on Kroonlinna tõusumõõtur üks vanimaid.
Vajadus mõõta merepinda on eksisteerinud pikka aega. Merepinda võeti teatud vaatlusperioodi maismaa tasemega võrreldes nulliks. Sügavused ja kõrgused Lääne -Euroopas määravad Amsterdami tõusumõõtur, Vahemere tase - Marseille.
Jalateenistuse Venemaal korraldas Peeter I 1707. aastal Kotlini saarel. Esimene tõusulaine ilmus 1703. aastal Peterburis. Merepinna mõõtmised olid Venemaa noore laevastiku jaoks väga olulised, kuna laevade läbisõit mööda Soome lahte ja Neeva suudmet sõltus saarele kaitsekonstruktsioonide rajamisest merepinnast.
Aastatel 1825-1839 vene hüdrograaf M. F. Reinecke arvutas Soome lahe mitmes kohas keskmise merepinna. Hüdrograaf märkas, et nendes punktides olid jalad nullides üle keskmise. Siis tegi ta ettepaneku ühendada jalad nullid ja keskmine merepind. 1840. aastal tehti Kroonlinna Obvodnõi kanali kohal asuva Sinise silla graniidist tugipunktile horisontaalne märk, mis vastas aastate 1825–1839 vaatluste kohaselt Soome lahe keskmisele veetasemele. Selline uuendus võimaldas jälgida merepinda teatud nullmärgist.
Loodevarraste nulli positsiooni kontrollimiseks kasutatakse spetsiaalseid võrdlusaluseid, mis on märgid maal. Kroonlinna jalgealuse peamine võrdlusalus on tähe "P" horisontaaljoon P. K. Pakhtusov sõnas "Kasu". Paljude aastate mõõtmiste kohaselt kinnitas võrdlusaluse ületamine Kroonlinna tõusulaine nulli kohal 1840. aasta märgi stabiilsust.
Oranienbaumis on märk 173. See asub Oranienbaumi raudteejaama hoonel, sellega tehakse ka perioodiliselt tasandamist. Nende nivelleerimiste tulemused, mis on tehtud alates 1880. aastast, näitavad, et mõõtevarda nullpositsioon Kroonlinna linnas on suhteliselt muutumatu.
Aastatel 1871-1904 astronoom V. E. Foos teostas nulljoone nivelleerimisühenduse, mis on võetud Kroonlinna jalavarraselt, mandril olevate märkidega.
1886. aastal sai maamõõtja ja astronoom F. F. Vitram paigaldas nullpunkti kivisse horisontaalse joonega vaskplaadi, mis kujutas endast Kroonlinna jalakäijate nulli.
1898. aastal paigaldati puidust putkasse tõusumõõtur. See on seade, mis salvestab pidevalt kaevu veetaset tõusulaine nulli suhtes. Mõne aja pärast viidi tõusumõõtur väikesesse paviljoni, kus oli sügav kaev. Mareograaf registreerib kõikumised meres, sealhulgas üleujutused ja mõõnad.
Aastal 1913 H. F. Kroonlinna sadama instrumentaalkambri juht Tonberg paigaldas uue horisontaalse tähisega plaadi, mida kasutatakse siiani kogu Vene Föderatsiooni tasandusvõrgu lähtepunktina.
Kõigi sügavuste ja kõrguste mõõtmised tehakse Kroonlinna tõusulaine nullist. Geograafilised kaardid ja kosmoseorbiidid on võrdsed Kroonlinna võrdluspunktiga.
Kirjeldus lisatud:
nivel 07.08.2014
Kroonlinna jalgealuse probleem seisneb selles, et selle märgi üleviimine mandrile enam kui sajandiks oli tehniliste ja tehnoloogiliste probleemide tegemine maamõõtjatele piisavalt väikese RMS -i saamisel.(ruutkeskmine viga) mõõtmised. Nulli vahelise ülejäägi määramine
Kroonlinna jalavarud
Näita täisteksti Kroonlinna jalgealuse probleem seisneb selles, et selle märgi üleviimine mandrile enam kui sajandiks oli tehniliste ja tehnoloogiliste probleemide tegemine maamõõtjatele piisavalt väikese RMS -i saamisel. (ruutkeskmine viga) mõõtmised. Nulli vahelise ülejäägi määramine
Kroonlinna jalavarud ja märk Oranienbaumis tehti sajandi jooksul täpselt kümme korda, kuid see osutus alati "konarlikuks" - s.o. üle 20 mm.
1969. aastal määrasid Eesti NSV Teaduste Akadeemia Maa füüsika ja astronoomia instituudi spetsialistid hüdrostaatilise nivelleerimise meetodi abil suure täpsusega (ruutkeskmine = 0,7 mm) märgi kõrguse mandri sugulasele tõusulainele. Just seda märgi kõrguse väärtust (veidi üle 5 meetri "merepinnast") kasutati algväärtusena kõikides NSV Liidu tasandusvõrgu aluste matemaatilistes arvutustes.
Pärast seda ei võetud muid mõõtmisi mittevajalikuks.
Peida tekst
