Atraktsiooni kirjeldus
Rostovi Kremli juures tegutsev tähelepanuväärne Kristuse ülestõusmise kirik ehitati 1670. Tempel on esindatud viie kupliga ja selle valmimine on tehtud katusekattena. Kirikuhoone kõrval on paar tünnitorni, samas kui nende kõrval on Kremli laiendatud seinad. Teise korruse kõrgusel ümbritseb templit kõigist kolmest küljest galerii, mis on varustatud suure hulga aknaavadega. Esimese korruse põhja- ja lõunafassaadidel on luksuslikult kaunistatud jalakäijate ja sissesõiduteede väravad.
Mis puutub seinamaalingute teemasse, siis see viidi läbi umbes 1675. aastal, kuigi meistrite nimed pole meie ajani jõudnud. Mõned teadlased ja ajaloolased eeldavad, et kõik maalid on teinud käsitööliste rühm, kes töötas Jaroslavlist pärit Dmitri Grigorjevitš Plehanovi ja Kostromast pärit Guria Nikitini juhtimisel.
1860ndatel uuendati kirikus seinamaalinguid ja peaaegu sajand hiljem, 1950ndatel, viidi läbi restaureerimistööd eesotsas V. G. Bryusov.
Kuppelruumis on kujutis "Isamaa", samas kui trumlis on kujutatud kerimisrullidega ingleid ja purjedel on evangelistid; tugikaartel on kujutatud seeravid, samuti "Hea vaikuse ingel" ja apostlid. Kiriku võlvidel esitatakse evangeeliumi tähtsamaid sündmusi, mis mitte ainult ei eelnenud, vaid ka järgnesid „ülestõusmisele”. Idapoolsel võlvil on kujutatud "ristilöömist", mis näitab stseene Jeesuse Kristuse odaga piinamisest, aga ka tuunika mängimist sõdurite poolt. Mõlemal pool ristilöömist on "Ristilt laskumine", "Sissepääs Jeruusalemma". Võlvlaua läänepoolsel küljel on “Jeesuse Kristuse ilmumine Maarja -Magdaleenale”, “Taevaminemine”, “Püha Vaimu apostlite laskumine”, “Tooma uskmatus”, “Leiva murdmine”. Põhjapoolne võlv kujutab laskumist põrgusse ja lõunapoolne võlv Entombmentit.
Taevaminemise kiriku seinad on jagatud kuueks astmeks, mille laius ulatub 1,8 m -ni, s.t. need on üsna laiad. Viis ülemist astet on joonistatud ja kuues tasand on dekoratiivne ning koosneb kitsast friisist ja üsna massiivsest valangist, mida kaunistavad paradiisilindude piltidega dekoratiivringid.
Tunnusmärkides rullub jutustus täiesti vabalt lahti, samal ajal kui neid eraldavad vertikaalselt paigutatud väljalõiked. Kolm ülemist astet illustreerivad Jeesuse Kristuse maist elu. Neljas ja viies tasand on eriti dramaatilised, sest need sisaldavad Kristuse kannatuse teemat. Maali kulminatsioon ja eriti oluline hetk on "Ülestõusmine", mis on kujutatud templi põhjapoolsel seinal. Jeesust Kristust on kujutatud valgetes rüüdes ja tema ümber levib valkjas sära. Kristus seisab suure haua peal, käed taevasse tõstetud. Evangeeliumimüüdi järgi otsustades kujutab see süžee suurimat imet, millega kaasnes "suur argpüks", kes kohutas kirstu valvavaid valvureid. Maal meelitab piduliku meeleoluga, mida suurendab suuremal määral hele ja üsna kõlav värv, mida iseloomustab mitmekesine ookri-, valge- ja rohelise tooni varjund.
Kristuse ülestõusmise kiriku sisemust iseloomustab pidulik õhkkond, mille annavad võlvi toetavad paarispoolsed veerud. Aknaavade nõlvadel on ümmargused medaljonid, mis on põimunud lillemustriga ja varustatud pühakute kujutistega.
Idast värvitakse viieastmeline ikonostaas, mis annab terviklikkuse kogu templi ruumile. Portikat kaunistavad väravad näevad eriti pidulikud ja kuninglikud välja, ülemises osas on kujutatud armulaua sakramenti. Kirikusoola kaunistavad mitmesugused kujutised prohvetitest, kes hoiavad kirjarulle. Piirkonnas, kus asub altarikonha, leidub pilte: "Ta rõõmustab teie üle", "Seitse sakramenti", "Suur sissepääs". Apsiosas on peapiiskopid ja diakonid ning selle kõrval patriarhid. Akna nõlvadel on täispikad märtrite, munkade ja apostlite pildid. Seinte alumisel alal on kuldse mustriga kaunis loor.
