Atraktsiooni kirjeldus
Schönbrunni palee saavutas oma kuulsuse Habsburgide dünastia Austria keisrite peamise suveresidentsina. Seda paleed, mille ehitus kestis 1696–1713, peetakse Austria baroki pärliks. Hoone arhitekt oli kuulus Johann Fischer von Erlach. Palee ise asub Austria pealinna - Viini lääneosas, ajaloolisest kesklinnast 5 kilomeetri kaugusel. Palee ja pargiansambli vahetus läheduses on kaks metroopeatust - Schönbrunn ja Hitzing. Väärib märkimist, et pargi kõrval asub suur Schönbrunni loomaaed, mida peetakse maailma vanimaks.
Palee ajalugu
Veel 14. sajandil asus sellel saidil maaliline mõis, mis koosnes elamust, põllumaast, tallidest ja veskist. Aastal 1569 omandasid selle mõisa Habsburgid ise. Ja juba aastatel 1618–1637 valitsenud Ferdinand II ajal hakati seda kääbuspalee kasutama keiserliku jahimajana. Pärast keisri surma asus siia elama tema lesk ja arvatakse, et just tema ajal sai palee oma kaasaegse nime - Schönbrunn. Selle esimene hoone aga hävis türklaste Viini piiramise ajal, nii et 17. sajandi lõpus otsustati ehitada uus palee. Huvitaval kombel lõi hoone arhitekt Fischer von Erlach Schönbrunni kuulsa Versailles’eeskujul.
1728. aastal läks Schönbrunn tulevase keisrinna Maria Theresa juurde, kes muutis tema poolt nii armastatud lossi kohe Austria ühiskondliku ja poliitilise elu keskpunktiks. Neljakümnendatel aastatel alustati siin ehitustöödega ning 1747. aastal avati palee põhjaosas teater, samas meeldis ka keisrinna ise etendustest osa võtta ja tegeles laulmisega. Ja 1752. aastal algatas keiser Franz I, Maria Theresa abikaasa, Schönbrunni loomaaia loomise, rajades paleepargi territooriumile väikese karjakoja. Seal oli ka omamoodi botaanikaaed koos kasvuhoonetega, kus eksponeeriti Lääne -Indiast ja teistest kolooniatest toodud haruldasi eksootilisi taimi. Need kasvuhooned ehitati ümber 1882. aastal ja on nüüd kolm võimsat klaasist ja metallist paviljoni, millest igaüks on reguleeritud teatud temperatuuridele. Seda hoonetekompleksi nimetatakse Palmimajaks.
Pärast Maria Theresa surma kasutati Schönbrunni jätkuvalt Habsburgide suveresidentsina. Eriti armastas paleed keiser Franz Joseph I, kes sündis siin 1830. aastal. Ja pärast troonile astumist sai Schönbrunnist selle monarhi peamine elukoht. Sõjaajal tabas paleed mitu korda õhupommitamine, kuid kahju oli tühine. Ja pärast Teist maailmasõda istus Briti väejuhatuse sõjaväeline peakorter Schönbrunnis.
Alates 1918. aastast, pärast Austria monarhia langemist, on Schönbrunni palee ja selle suurepärane park turistidele avatud.
Sisealad
Kokku koosneb palee 1441 toast, kuid turistide külastamiseks on avatud vaid 40 saali. Eriti tähelepanuväärne on avar tseremooniasaal, mida tuntakse ka kui "võitluste ja võitluste saali". Selle ruumi seinu kaunistavad arvukad 18. sajandist pärit maalid, mis kujutavad kuulsate lahingute stseene, aga ka tseremooniaid, nagu kroonimised või pulmad. Huvitav on ka Rosa saal, mis on maalitud Šveitsi ja Itaalia hämmastavate maastikega, mille on teinud kunstnik Josef Rosa. Kindlasti tasub külastada maagilist peeglite saali, samuti eluruume, mis kuulusid kuulsale keiserlikule paarile - Franz Josephile ja Sisi nime all tuntud Elizabethile.
Kõik Schönbrunni ruumid ja saalid eristuvad interjööri rikkuse ja väikeste huvitavate detailide rohkuse poolest. Paljudel neist on luksuslikud rokokookaunistused, antiikne puidust mööbel, mis on kaunistatud kulla, pronksi ja pärlmutteriga, ebatavalised Hiina vaasid, Böömimaa klaasist lühtrid, kahhelahjud ja palju erinevaid maale. Palees on ka palju eraldi ruume, kus eksponeeritakse unikaalseid seinavaibade ja portselani kollektsioone. Samuti väärib märkimist mitu nn Hiina kappi, mis on kaunistatud idamaises stiilis. Huvitav on see, et ühes neist kirjutas viimane Austria keiser Karl I oma troonist loobumisele alla.
Park ja loomaaed
17. sajandi lõpus Schönbrunni palee ümber rajatud park on valmistatud ranges prantsuse stiilis ja seda eristab sümmeetria ülimuslikkus. Seda kaunistavad mitmesugused täiuslikult lõigatud lillepeenrad, lokkis põõsad ja hekid. Peamiste pargialleede külgedel kõrgub 32 allegoorilist skulptuuri, mis sümboliseerivad voorusi.
Pargi üks peamisi vaatamisväärsusi on Glorietta nimega paviljon, mis on paigaldatud pargi sissepääsu juurde. See on 20 meetri kõrgune vaateterrass, kuhu pääseb luksusliku keerdtrepi kaudu. Glorietta ehitati 1775. aastal ja nüüd on seal pühapäeviti elava muusikaga kohvik. Tähelepanu väärivad ka monumentaalne Neptuuni purskkaev ja lõbus labürint, mis taastati täielikult 1998. aastal.
Turiste kutsutakse ka osalema jaaniöö kontserdil, mida korraldab igal aastal Viini Filharmoonia Schönbrunni palee lähedal asuvas pargis. See toimub mais või juunis ja on kõigile tasuta klassikalise muusika nautimiseks.
Loomaaia osas on selle territooriumil säilinud ka 18. sajandi vanad hooned, mida nüüd kasutatakse kohvikuna. Schönbrunni loomaaed on kuulus ka oma armsate hiidpandade poolest, mida teistes Euroopa loomaaedades esineb üsna harva. Siin on ka Arktika ja Antarktika loomi, Amazonase vihmametsade elanikke ning akvaariume ja terraariume.
